- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Armeenia protestikandidaadile avati tee võimule
Jutt käib Nikol Pašinjanist, kelle saamisele peaministriks nad teisipäevasel hääletusel parlamendis vastu olid. Vabariikliku partei esindaja teatas nüüd, et nad ei käi välja oma kandidaati ning tagavad Pašinjanile kolmandiku parlamendi häältest. Otsus tehti teatavaks pärast seda, kui Vabariikliku partei esindajad olid kohtunud oma juhi, 23. aprillil peaministri kohalt tagasi astunud Serž Sargsjaniga.
Uut peaministrit hakkab Armeenia parlament valima 8. mail ning praegu on teada vaid üks kandidaat sellele kohale, opositsiooni esindaja Nikol Pašinjan, kelle valimine sealsamas 1. mail läbi kukkus. Toona sai Pašinjan 105liikmeliselt parlamendilt 45 toetushäält, valituks saamiseks oli aga vajalik 53 saadiku toetus.
Armeenias puhkes aprilli keskpaigas poliitiline kriis, mis on toonud tänavatele protestijad. Pärast teisipäevast läbikukkumist parlamendis kutsus Pašinjan rahvast üles meeleavaldusega jätkama. Eile blokeerisidki meeleavaldajad maanteid ja juurdepääse ametiasutustele pealinnas Jerevanis, samuti oli häiritud raudteeliiklus ja lennujaama töö.
Armeenia poliitika võtmeisikud
Levon Ter-Petrosjan oli Armeenia president aastail 1991 kuni 1998. Seejärel, pärast aastaid poliitikast eemalolekut, otsustas ta naasta ja alustas 2007. aastal valimisvõitlust 2008. aasta presidendivalimisteks. Tema vastaskandidaat oli üks tema enda valitsuskabineti liikmeid, peaminister Serž Sargsjan. Ametlikel tulemustel sai Ter-Petrosjan valimistel vaid 21,5% häältest ning ta teatas, et valimisi oli võltsitud. See tõi tänavatele tuhandeid tema toetajaid, kes nõudsid uusi valimisi. Pärast nädal aega kestnud massimeeleavaldusi saatis valitsus inimestele peale politsei ja sõjaväe. 1. märtsil toimunud kokkupõrkes sai surma kümme inimest.
Serž Sargsjan on aastaid olnud Armeenia tipp-poliitik, kauaaegne välisminister, seejärel 2007-2008 peaminister ja 2008 kuni selle aasta aprillini president. 17. aprillist sai temast taas peaminister, kuid oli sunnitud 23. aprillil suurte meeleavalduste tõttu ametist tagasi astuma.
Kes on Nikol Pašinjan?
Pašinjan on sündinud 1977. aastal Armeenias, aastal 1995 lõpetas ta Jerevani ülikooli ajakirjandusosakonna. 1990ndate algusest on töötanud ajakirjaniku ja toimetajana erinevates väljaannetes ning 1999. aastast sai temast päevalehe Haykakan Zhamanak peatoimetaja.
Aastal 2008 oli ta uuesti presidendiks kandideeriva Levon Ter-Petrosjani valimismeeskonna liige. Pärast 1. ja 2. märtsi Jerevani rahutusi kuulutati Pašinjan tagaotsitavaks ning 2009. aastal andis ta end ise võimudele välja. Jaanuaris 2010 mõisteti ta rahutuste korraldamise eest seitsmeks aastaks vangi. Hiljem kohus lühendas tähtaega ning 2011. aastal vabanes Pašinjan tänu Armeenia iseseisvuse 20 aasta tähistamisele väljakuulutatud amnestiale.
Aastal 2012 ja 2017 valiti ta parlamenti, kus ta praegu kuulub opositsioonierakonda Elk.
Eelmise aasta septembris kandideeris Pašinjan Jerevani linnapeaks, kuid jäi teiseks, saades 21% häältest.
Selle aasta aprillis käivitas ta protestiliikumise peaminister Serž Sargsjani valimise vastu. 22. aprillil pidasid Pašinjan ja Sargsjan läbirääkimisi, kuid peaministriks nimetatud Sargsjan lahkus kohtumiselt pärast seda, kui opositsiooniliider oli talle teatanud, et see kohtumine on vaid selleks, et arutada Sargsjani erruminekut.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele