Jaga lugu:

Est-Fori viimased pingutused

Est-For Investi tselluloositehase eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli.
Est-For Investi tselluloositehase eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli.  Foto: Andras Kralla

Viimase katsena tartlaste muresid lepitada pakkusid Est-Fori tselluloositehase kavandajad uue asupaigana välja linnast kaugemal asuva Tabivere, kuid ettevõtjate üldine tähelepanu koondub valitsuse signaalile suurinvesteeringute võimalikkusest Eestis.

Esmaspäeva hommikul teatasid Est-For Investi juhid Aadu Polli ja Margus Kohava, et valjuhäälset vastasseisu leidnud tselluloositehase kavandamisel on neil välja pakkuda uus stsenaarium.

„Planeeringuprotsessi algfaasis võiks võimalikest asukohtadest kohe välja võtta kõik paigad, mis on lähemal kui 10 kilomeetrit Tartu kesklinnale. Kui unistada, siis ühest asukohast Tabiverest läänes, metsamassiivi keskel. Tartu linnasüdamest oleks asukoht linnulennult 21 kilomeetri kaugusel,“ kirjutasid nad.

 

Tabivere jääb Emajõest 9 kilomeetri kaugusele, selle asukoht võimaldaks kavandajate sõnul hajutada veoautode liiklust põhja, lääne ja lõuna suunas. Tänu raudtee olemasolule saaks vähendada liikluskoormust maanteedel nii Eestis kui ka Lätis. „Kui mõjude, sealhulgas keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, hindamise tulemused seda võimaldavad, muutuks unistus tehase asukohast Tabivere metsade keskel meie sooviks,“ lisasid Polli ja Kohava.

Est-Fori lootuste järgi võiks tehase viimine Vooremaale Saadjärve lähedusse lepitada tartlasi, kes on tehase vastu korraldanud inimkette ning ähvardanud kõik tehase eriplaneeringu protsessi osad kohtusse kaevata.

Valitsuse signaal investeerijatele

Ridade vahelt kumab samal ajal Est-Fori juhtide hoiatus, et valitsuse võimalik otsus eriplaneering katkestada seaks kõigile võimalikele suurinvesteeringute algatajatele küsimärgi: kas suured projektid on Eestis üldse võimalikud.

"Kui tehast ei rajata tingitult emotsionaalsetest kaalutlustest, saavad nii kodumaised kui ka välisinvestorid sõnumi: kapitalimahuka investeeringu tegemine Eestisse on riskantne isegi siis, kui kõik riskid on maandatud," kirjutasid Polli ja Kohava.

Mööndes samas, et kui uuringud näitavad, et tehast ei saa rajada tulenevalt keskkondlikest argumentidest, siis saadakse teadmine, et Eestisse saab planeerida kapitalimahukaid investeeringuid vaid tingimusel, et need on keskkonnasäästlikud.

Hein: Saaremaa silda minu silmad vist ei näe

Saaremaa silla kavandamist vedav Raivo Hein näeb asjade käiku samuti mustades toonides. „Otsus on vastu võetud, aga parteid hüppavad üksteise järel alt ära. Niimoodi jõuame välja selleni, et Rukki kanalit ei saa süvendada, sest seal on mingi kalamari, ja las Selveri pood Hiiumaal täidab end õhu teel,“ kommenteeris Hein.

Saaremaa silla plaan on tema sõnul valitsuse sellise lähenemise ere näide. „Riik võttis otsuse lõpuks vastu, see ei olnud negatiivne, aga otsustati seejuures, et uurima hakatakse asju, mis ammu uuritud. Sotsiaalmajandusliku mõju uuringu tähtaeg on ka pärast järgmisi valimisi, mis näitab, et valitsus tegelikult otsust langetada ei julgenud,“ rääkis Hein.

Nüüd on Heina sõnul hakatud ääri-veeri rääkima, et enne 2030.–2035. aastat silda kindlasti valmis ei jõuta. „Minu silmad seda silda vist ei näe,“ ütles ta.

Suured projektid ongi keerulised

Investeerimispanganduses tegutseva Redgate Capitali partner Aare Tammemäe näeb seevastu, et eks suured projektid ongi keerulisemad ning saavad ka suuremat avalikkuse tähelepanu.

"Eestisse on proovitud meelitada ka Google'i serveriparke ja muid taolisi suurprojekte, mis tihti takerduvad erinevate põhjuste taha. Üks neist on see, et riik ei tee erandeid suurtele projektidele näiteks elektri hinna pikaajaline fikseerimise või doteerimisega," rääkis Tammemäe, kelles sõnul on üht kõiki ühendavat põhjust keeruline välja tuua.

"Eestisse suure investeeringu tegemine nõuab väga hoolikalt läbimõeldud äriplaani, sest see eeldaks mingit unikaalsust," lisas ta.

Poliitiline toetus kadunud

Mure investoritele saadetava signaali pärast on iseenesest väljendanud nii Keskerakonda kuuluv peaminister Jüri Ratas kui ka riigihaldusminister Janek Mäggi. Samas tõdes Ratas eelmisel neljapäeval, et kui kaks koalitsioonipartnerit seda meelt on, siis tuleb eriplaneeringu katkestamine kõne alla võtta. Ratase sõnul tuleks põhjalikult kaaluda, kas enne järskude otsuste tegemist tuleks ära oodata tehase rajamise analüüside valmimine.

„Seaduse järgi on võimalik eriplaneeringut lõpetada näiteks siis, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad projekti elluviimise tulevikus. Seda kas need asjaolud on ilmnenud, peame arutama. Kohtume valitsuspartneritega tõenäoliselt uue nädala alguses,“ lisas ta.

Kõigi valitsuse ministrite suust on aga senini kõlanud tõdemus, et kui kohalike elanikega kompromissi ei leita, siis ei ole ka võimalik seda tehast Emajõe äärde ehitada. Kohalike omavalitsuste seisukohast vaadates ei ole aga midagi muutunud.

Kohalikud pole arvamust muutnud

Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ütles Tabivere plaani kohta Eesti Päevalehele, et Tartust ülesvoolu looduskeskkonna kaalutustel tehast ei soovita. Urmas Klaas märkis, et tehase Tabivere metsade vahele peitmine ei muuda olematuks selle keskkonnamõju.

Tartu vallavolikogu aseesimees Vahur Poolak ütles seevastu rahvusringhäälingule, et Tartu vallavolikogu võttis oma seisukoha tselluloositehase suhtes vastu juba märtsi lõpus, kui sooviti eriplaneeringu lõpetamist. Praegu ühtegi uut seisukohta arutatud ei ole, kuid tehase suhtes ollakse vastumeelselt meelestatud.

Ilmselt ei lepita pakutud lahendus ka Emajõe vesikonna ja metsaraiumisele vastu seisjaid. „Meenutame, et regioon kuulub Tartu valla koosseisu, mis on samuti eriplaneeringu peatamise sooviga ühinenud,“ märkis kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli pressiteate vahendusel. 

Umbusk ei kao

EMA, mis on tselluloositehasele algusest peale vastu seisnud, heidab kavandajatele ette roheliste faktidega mängimist. „Umbusaldust äratab tselluloositehase kavandajate poolt taas tõstatatud väide, et puidujääkide põletamine vähendab Eesti süsinikujälge. Tegelikult saaks puidujääkidest põletamise asemel toota hoopis kõrgema lisandväärtusega kaupa, näiteks maailmas üha rohkem moodi minevat puitkiudkangast, mida saaks edasi kasutada juba kohalikus rõivatööstuses,“ rääkis Väli.

Ka toetuvad looduskaitsjad sellele, et tehase Emajõe äärde rajamise korral rikutakse nende sõnul kavandatava tööstusega Euroopa Liidu seadusi, täpsemalt veepoliitika raamdirektiivi. „See tähendab, et kui sõltumatute ekspertide hinnangul halvendab uus oluline fosforiallikas Emajõe või Peipsi järve seisundiklassi või takistab veekogudel paremasse seisundiklassi liikumist, siis on see projekt ebaseaduslik,“ lisas ta.

Tartu linnale jääks viimane sõna

Kui valitsus peakski Est-Fori tselluloositehase riikliku eriplaneeringu katkestama, siis tuleb minna kohaliku eriplaneeringu teed, kuid otsest kohustust omavalitsusel seda algatada ei ole.

"Kohalikku omavalitsust ei saa kohustada planeeringut algatama. Samas alused, millisel juhul võib algatamisest keelduda, on sätestatud planeerimisseaduses iga planeeringuliigi puhul eraldi," kommenteeris riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen.

Praegu on valitsus algatanud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuid tavatingimustes peaks puidurafineerimistehase jaoks algatama kas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või juhul kui üldine asukoht on omavalitsuse üldplaneeringus määratud, siis tavalise detailplaneeringuga.

Iseenesest ei pea omavalitsus planeeringut algatama, kui planeering on üldplaneeringuga vastuolus, selle planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik või on mõni muu avalikul huvil põhinev põhjus. Ka tavalise detailplaneeringu puhul võib neil alustel keelduda planeeringut algatamast, aga lisaks võib arvesse võtta, kas planeeringu elluviimine põhjustaks näiteks kolmanda isiku õiguste ebaproportsionaalse riive, selgitas Klasen.

Klasen viitas, et see, kui kaua planeerimine võiks aega võtta, on seadusega kindlaks määratud ainult tavalise detailplaneeringu puhul. "Üldine menetlustähtaeg on planeerimisseaduses sätestatud vaid detailplaneeringule – üldreeglina ei või koostamine kesta kauem kui kolm aastat," selgitas ta.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt