Kasela: riigi näpud ettevõtluses tekitavad ebavõrdsust

Kuigi Kasela on öelnud, et ostab võimaluse korral PRFoodsi alati juurde, siis suure hulga oma rahast on ta paigutanud hoopis Eesti idufirmadesse ning loodab, et mõnest neist saab juba mõne aasta pärast kui mitte just uus miljard dollarit väärt olev ükssarvik, siis vähemalt pool ükssarvikut küll. „Me oleme olnud nii hõivatud investeeringute tegemisel, et pole jõudnud isegi pressiteadet välja saata,“ rääkis Kasela, kes veab ühes endise Fortumo juhatuse liikme Gerri Kodrese ja Riivo Antoniga juba mitu aastat idufirmadesse investeerimist. Kahele viimasele kuulub näiteks ettevõte Ühinenud Inglid OÜ. Teiste seas on Kasela nõnda raha paigutanud Taxifysse. „Viimases ringis oleme teinud juba peaaegu tosin investeeringut, aga kõikidest nendest veel rääkida ei saa.“

Eesti idudesse on Kaselal suur usk. Idudel on siin Kasela sõnul hea kasvada. „Eestis on juba 25 aastat hea äri teha,“ ütles Kasela. „Ja võib-olla seda tulevast miljardiettevõtet ei olegi veel, äkki selle rajaja istub praegu kuskil gümnaasiumis ega teagi ise veel, et temast saab kõva ettevõtja,“ mõtiskles Kasela.

Kuid teine põhjus, miks viimasel ajal paljud noored idufirmasid looma ja maailma vallutama läinud on, on tema sõnul ikkagi see, et selles valdkonnas on oluliselt vähem bürokraatiat, kui seda on tavaettevõtetes.

Üks muutus on veel toimunud: Eestisse on tekkinud välisinvestorite kõrval ka omaenda õhuke iduinvestorite kiht – Kasela sõnul ligi nelikümmend inimest, kes on tekitanud omale sellise vara, mida nüüd idudesse regulaarselt edasi investeeritakse. „Me katame Eesti start-up-maastikku päris hästi ja see on suur muudatus, et siin on vähemalt viis aktiivset professionaalset fondi, kes omavahel aktiivselt töötavad. Nende taust on selline, et keegi pole tulnud lihtsalt pangandusest või ärikoolist, vaid kõik on endised ettevõtjad, IT-firmade juhid,“ rääkis Kasela ning lisas, et omavahel mingit konkurentsi pole. Kohapealne investor võib tema hinnangul anda idudele abi just kiire rahasüsti näol – finantseerimine käib lihtsamalt kui välisinvestori otsimise kaudu. "Kahjuks ilma rahata neid ettevõtteid ei tee."

Uued tulijad stardis

Mis saab siis, kui idu ebaõnnestub? „Kõige kurvem on see, et kui asi läheb aia taha, on kahju tegelikult kaotatud ajast. Iga selline projekt on lihtsalt maha magatud võimalus teha midagi muud.“ Küll arvab ta, et iga õnnestumine annab teistele julgust idufirma alustamiseks. Taxify puhul võis oma silmaga näha, kuidas maailmamastaabiga fenomen kasvab. „Skype oli tehtud nii-öelda suletud uste taga, natuke distantseeritud. TransferWise'is tehakse enamik suuri asju ära Londonis. Pipedrive on meie jaoks väga salapärane, paljud inimesed ka vist ei saa sellest täpselt aru,“ loetles Kasela teisi edulugusid. Taxifys oli tema sõnul teistsugune see, et võeti vana majanduse äri – taksondus – ja pöörati see pea peale.

„Ega kõik saa start-up'idega tegeleda, keegi peab hoolitsema selle eest, et ka Saaremaal oleks inimväärsed, hästimakstud ja põnevad töökohti. Ja et ma kavatsen vähemalt lähitulevikus kindlasti Eestis elada, siis loomulikult ma tahan, et Eesti ühiskond säiliks harmoonilisena, nagu see praegu on,“ ütles Kasela, kes ennast start-up'i-mehena ei nähe, parema meelega sillaehitajana sellesama vana ja uue majanduse vahel.

Aga kui robotid tulevad peale ja idud haaravad turu, siis kuidas see tulevikuäri välja nägema hakkab? „Ei saa nii, et paneme kõik puitmajade tegijad kinni ja siis kõik hakkavad koodi kirjutama. Koodi hakkavad varsti niikuinii arvutid kirjutama. Kui küsimus on selles, et olemasolev ettevõtlus viia konkurentsi, siis Eesti on nii väike riik, et siin pole vaja pikalt mõelda – kogu riik võiks tegeleda mahepõllumajandusega ja ma olen kindel, et lisandväärtus kasvaks kordades,“ arutles Kasela.