Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasela: riigi näpud ettevõtluses tekitavad ebavõrdsust

    PRFoodsi juht ja investor Indrek KaselaFoto: Andres Haabu

    PRFoodsi juht ja investor Indrek Kasela ütleb, et Eestis on hea äri teha, kuid riigiaktivism ühelt ja eelmisesse ajastusse kuuluvad maksud teiselt poolt on jätkuvalt komistuskiviks.

    Kui Eesti riigi maksusüsteemil on üks pluss, siis on see tema sõnul lihtsus. „Ettevõtjana tahad tegeleda ettevõtlusega, mitte maksude kokkuarvutamisega,“ ütles ta. Küll ei pea ta päris õigeks ettevõtluse toetamist riigi poolt, see solgib turgu ja annab ebaausa konkurentsieelise. „Kõik Eesti start-up'id on tehtud ilma riigi toeta. Nad on maksnud kõiki makse, saanud nii-öelda täie puuga ja olnud väga edukad. Nii kui riik pistab oma näpu kuskile vahele ja proovib midagi aidata, siis see tekitab tavaliselt palju rohkem kulu, rohkem ebavõrdsust kui võrdsust.“

    Ja võib-olla seda tulevast miljardiettevõtet ei olegi veel, äkki see rajaja istub praegu kuskil gümnaasiumis ega teagi ise veel, et temast saab kõva ettevõtja.

    Indrek Kasela
    PRFoodsi juht ja investor
    Kui riik tahab maksudega võrdsust saavutada, tasub üle vaadata tööjõumaksud. „Minusugused võivad rahulikult mujale tööle minna, kõrgepalgaliste maksutulu kolib Eestist ära, kahjuks,“ ütles Kasela, kuid lisas, et õnneks pole Eesti olukord selline, nagu on Leedul, kust inimesed massiliselt ära kolivad. „Meil ei ole tegelikult väikesed palgad, probleem on selles, et Eesti riik on nii kallis ja riik on kehtestanud kaudsed maksud: riiklikult kehtestatud elektri hinna, kaudsed aktsiisid… selline kaudne maksustamine on alatu. Hakaku tegelema kulubaasiga, tulubaasiga saame nüüd ise hakkama!“
    Eestis on tekkinud iduinvestorite kiht
    Kuigi Kasela on öelnud, et ostab võimaluse korral PRFoodsi alati juurde, siis suure hulga oma rahast on ta paigutanud hoopis Eesti idufirmadesse ning loodab, et mõnest neist saab juba mõne aasta pärast kui mitte just uus miljard dollarit väärt olev ükssarvik, siis vähemalt pool ükssarvikut küll. „Me oleme olnud nii hõivatud investeeringute tegemisel, et pole jõudnud isegi pressiteadet välja saata,“ rääkis Kasela, kes veab ühes endise Fortumo juhatuse liikme Gerri Kodrese ja Riivo Antoniga juba mitu aastat idufirmadesse investeerimist. Kahele viimasele kuulub näiteks ettevõte Ühinenud Inglid OÜ. Teiste seas on Kasela nõnda raha paigutanud Taxifysse. „Viimases ringis oleme teinud juba peaaegu tosin investeeringut, aga kõikidest nendest veel rääkida ei saa.“
    Eesti idudesse on Kaselal suur usk. Idudel on siin Kasela sõnul hea kasvada. „Eestis on juba 25 aastat hea äri teha,“ ütles Kasela. „Ja võib-olla seda tulevast miljardiettevõtet ei olegi veel, äkki selle rajaja istub praegu kuskil gümnaasiumis ega teagi ise veel, et temast saab kõva ettevõtja,“ mõtiskles Kasela.
    Kuid teine põhjus, miks viimasel ajal paljud noored idufirmasid looma ja maailma vallutama läinud on, on tema sõnul ikkagi see, et selles valdkonnas on oluliselt vähem bürokraatiat, kui seda on tavaettevõtetes.
    Üks muutus on veel toimunud: Eestisse on tekkinud välisinvestorite kõrval ka omaenda õhuke iduinvestorite kiht – Kasela sõnul ligi nelikümmend inimest, kes on tekitanud omale sellise vara, mida nüüd idudesse regulaarselt edasi investeeritakse. „Me katame Eesti start-up-maastikku päris hästi ja see on suur muudatus, et siin on vähemalt viis aktiivset professionaalset fondi, kes omavahel aktiivselt töötavad. Nende taust on selline, et keegi pole tulnud lihtsalt pangandusest või ärikoolist, vaid kõik on endised ettevõtjad, IT-firmade juhid,“ rääkis Kasela ning lisas, et omavahel mingit konkurentsi pole. Kohapealne investor võib tema hinnangul anda idudele abi just kiire rahasüsti näol – finantseerimine käib lihtsamalt kui välisinvestori otsimise kaudu. "Kahjuks ilma rahata neid ettevõtteid ei tee."
    Uued tulijad stardis
    Mis saab siis, kui idu ebaõnnestub? „Kõige kurvem on see, et kui asi läheb aia taha, on kahju tegelikult kaotatud ajast. Iga selline projekt on lihtsalt maha magatud võimalus teha midagi muud.“ Küll arvab ta, et iga õnnestumine annab teistele julgust idufirma alustamiseks. Taxify puhul võis oma silmaga näha, kuidas maailmamastaabiga fenomen kasvab. „Skype oli tehtud nii-öelda suletud uste taga, natuke distantseeritud. TransferWise'is tehakse enamik suuri asju ära Londonis. Pipedrive on meie jaoks väga salapärane, paljud inimesed ka vist ei saa sellest täpselt aru,“ loetles Kasela teisi edulugusid. Taxifys oli tema sõnul teistsugune see, et võeti vana majanduse äri – taksondus – ja pöörati see pea peale.

    Eesti on nii väike riik, et siin pole vaja pikalt mõelda – kogu riik võiks tegeleda mahepõllumajandusega ja ma olen kindel, et lisandväärtus kasvaks mitu korda.

    Indrek Kasela
    PRFoodsi juht ja investor
    „Ega kõik saa start-up'idega tegeleda, keegi peab hoolitsema selle eest, et ka Saaremaal oleks inimväärsed, hästimakstud ja põnevad töökohti. Ja et ma kavatsen vähemalt lähitulevikus kindlasti Eestis elada, siis loomulikult ma tahan, et Eesti ühiskond säiliks harmoonilisena, nagu see praegu on,“ ütles Kasela, kes ennast start-up'i-mehena ei nähe, parema meelega sillaehitajana sellesama vana ja uue majanduse vahel.
    Aga kui robotid tulevad peale ja idud haaravad turu, siis kuidas see tulevikuäri välja nägema hakkab? „Ei saa nii, et paneme kõik puitmajade tegijad kinni ja siis kõik hakkavad koodi kirjutama. Koodi hakkavad varsti niikuinii arvutid kirjutama. Kui küsimus on selles, et olemasolev ettevõtlus viia konkurentsi, siis Eesti on nii väike riik, et siin pole vaja pikalt mõelda – kogu riik võiks tegeleda mahepõllumajandusega ja ma olen kindel, et lisandväärtus kasvaks kordades,“ arutles Kasela.
    Samuti tasub kümme, kakskümmend aastat ettepoole mõtelda. „Mõned lahendused on Eesti puhul päris lihtsad, meil on näiteks väga tugev puidusektor. Tselluloositehast oleks võinud arutada uue aja ettevõtetega koos, miks me peame rääkima tänasest tehnoloogiast. Me mõtleme liiga lühikeses perspektiivis: poliitikud mõtlevad kõige rohkem nelja aasta perspektiivis, kui isegi nii palju, sest sisuliselt on mingi puhkeperiood, siis aastakese valmistuvad valimisteks, siis analüüsivad valimisi… Ettevõtetel ei ole seda luksust, et saaksime mõelda ainult homse peale.“

    Äriplaan 2019 laval astuvad üles lisaks Markus VilligRain Lõhmus,Tiit PruuliIndrek KaselaAndres AllikmäeArdo Hansson, Tiit Kuuli jpt

    Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2019 toimub 4. oktoobril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.

    Registreerunud on juba üle 300 juhi ja omaniku!

    Pääsmed ja programmi leiab siit.

    Rääkis aktsia üles
    Indrek Kasela kasvatas eelmisel aastal PRFoodsi Soomes ja Suurbritannias tehtud ostudega topeltsuureks. Praegu on käimas töö selle nimel, et kõik firmad hakkaksid ühte jalga käima. Ettevõtte aktsia on muutustele positiivselt reageerinud ning kosunud aastaga 117 protsenti. Mõni nädal tagasi oli tulemus veel parem, kuid siis võttis insaider kasumit.
    „Me oleme pannud rongi õigesse suunda liikuma,“ ütles Kasela äri kohta. „On selge, et Eestis odava tööjõu pealt Soome turule müüa – see pole selgelt tulevik. Tulevik on brändi loomine.“ Plaan on müüa rohkem, müüa paremini ja kvaliteetsemalt. Selleks on pandud tugevat rõhku digiturundusele. „Kui võtame kas või Hiinas tegutseva suurima toiduainete poole peal tegutseva veebiplatvormi, siis me räägime seal miljardilistest käivetest. PRFoods võiks kogu oma aastakäibe teha seal ühe päevaga. Selle kaubanduse käive ületab kogu Põhja-Euroopa aasta kaubanduse käivet!“
    Pärast Äripäeva raadios kõlanud "Investor Toomase tundi" rallis PRFoodsi aktsia kolmapäeval enam kui 5%, 0,82 eurole.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.