Lähiriikide kirikute investeeringutel suured tootlused

07. september 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180907/NEWS/180909829/AR/0/AR-180909829.jpg
Ainult tellijale

Eesti lähiriikide kirikud on üpris aktiivsed investorid ning teenivad head tootlust, tehes ära ka investor Toomasele.

Globaalsetest indeksitest saab võrdluse tuua ka S&P 500 indeksiga, mille tootlus perioodil 1928–2017 on olnud umbes 10%. Viimase 30 aasta tootlus jääb samuti umbes 10% juurde. Investor Toomase portfell teenis viimase 12 kuu jooksul 12% tootlust, kogu tegevusaja keskmine tootlus jääb aga 10% juurde.

Kuigi meediaväljaanded on püüdnud kokku arvutada, kui rikas on katoliku kirik, on see osutunud siiani võimatuks ülesandeks. Kirikute rikkuse üle arutlemine on suuresti spekulatiivne, kuivõrd kirikud ei ava oma varasalve. Üldjuhul ollakse arvamusel, et katoliku kirik on maailma üks rikkamaid organisatsioone.

Varakusega hakkavad silma ka õigeusukirik ning anglikaani kirik.

Stockholmi katedraal.

Inglise Kiriku portfellil megatootlus

Euroopa mastaabis hakkab investeerimisaktiivsusega silma Inglise Kirik, mis on olnud oma rahapaigutuses üsnagi avameelne. Briti meedia tähelepanu on Inglise Kirik aga püüdnud suuresti sellega, et teenib pea igal aastal oma portfellilt märkimisväärset tootlust.

Financial Times kirjutab, et Inglise Kirikul on 35 investeerimiseksperdist koosnev majandusnõukogu, kes ei pelga ujuda vastuvoolu ehk investeerida aktsiatesse, mis parasjagu turul investorite seas väga popid pole. 2016. aasta, mis tutvustas maailmale mõistet Brexit, tõi Inglise Kiriku portfellile aga megatootluse. Numbrid kasvasid siis viimase kolme aastakümne rekordini, 17,1%ni. Edu taga on suuresti siiski Brexiti-hirmud, kuivõrd investeeringute tulemusi aitas suurendada nõrgenenud Briti nael, kirjutab The Guardian.

Fondi viimase 30 aasta keskmine tootlus jääb aga 9,6% juurde ning seda hoolimata majanduslangusest ja -tõusust. Kui inflatsioon maha arvata, jääb järele 6% puhastootlust. Kiriku investeerimisfondi 10 aasta tootlus on 8,3% ning 20 aasta oma 9,5%. Kiriku ametlik eesmärk on olnud 5% pluss inflatsioon.

Konsultatsiooniettevõtte Create Research juht Amin Rajan on väljaandele Financial Times kommenteerinud, et kiriku investeeringud on märkimisväärsed. "Nad mitte üksnes pole ainult suutnud täita tootluse eesmärki, vaid on ka oma valdkonna paremate hulgas."

Portfell on üpris avalik

Inglise Kirikul oli möödunud aasta seisuga 7,9 miljardi naela väärtuses investeeringuid. Kirik on investeerinud nii börsil noteeritud ettevõtetesse, aga ka neisse firmadesse, mis aktsiaturgudel ei kauple. Pikaajalisema investeeringuna hakkab silma raha suunamine metsamaasse.

BBC kirjutab, et Inglise Kiriku investeeringud on kirjud ja keerulised. Suurim osa investeeringutest läheb aktsiatesse, kusjuures investeeritakse nii Suurbritannia börsile kui ka USA börsile. Näidetena võib välja tuua naftakompaniid Royal Dutch Shell ja BP, aga ka ravimifirma GlaxoSmithKline ning pangandushiiu HSBC. Kirikule kuulub ka Suurbritannia võlakirju. Hiljaaegu teatas Inglise Kirik, et loobub aastaks 2023 naftakompaniidesse tehtavatest investeeringutest, kui need ei suuda anda tõsisemat panust kliimasoojenemise vastu võitlemisse. Oma veebisaidil teatab kirik, et kiriku jaoks on tegu äärmiselt olulise sammuga, et kaitsta "Jumala loodut". Möödunud aasta lõpu seisuga moodustavad nafta- ja gaasiettevõtted 4,48% kiriku portfellist.

Rootsi kirikud

Rootsi luterlik kirik on Rootsi suurim kirik, kuhu kuulub umbes pool Rootsi elanikkonnast. Varasemalt riigikiriku nime kandnud luterlikule kirikule kuulub umbes 36 miljardi Rootsi krooni jagu varasid. Muuhulgas investeerib kirik ka aktsiatesse. Kiriku veebilehel seisab, et investeeritakse kooskõlas luterlike väärtustega.

Kiriku finantsraporti järgi teenis Rootsi kirik eelmisel aastal tulu kõigis varaklassides. Aktsiainvesteeringutelt teenis kirik 510 miljonit Rootsi krooni tulu, kusjuures aastane tootlus oli 15,3%. Sealjuures avaldas positiivset mõju just valuutaturg, mis aitas tulemustel kasvada. Valuuta aitas tulemuste kasvule kaasa umbes 4% ulatuses. Raportis seisab, et umbes pool kirikute omatavatest aktsiatest on nomineeritud dollarites.

Möödunud aasta edukaim investeering oli Rootsi luterlikul kirikul aga kinnisvara, mille väärtus kasvas enim võrreldes võrdlusalusega. Seal jäi tootlus 9,5% juurde, võrdlusaluseks olnud 4,8%ga võrreldes.

Väiksematest Rootsi kirikutest võib välja tuua aga sealse baptistikoguduse, kellel on umbes 33 000 liiget. Nii nagu Rootsi ettevõtted, kindlustab ka baptistikirik oma liikmetele lisapensioni. Selleks on kirikul 150 miljoni Rootsi krooni suurune pensionifond. Kiriku kommunikatsioonijuht Emmanuel Ingelsten selgitas Äripäevale, et praeguseks on kiriku pensionifond oma investeeringud maha müünud ja kuivõrd kiriku investeeringute juht enam kiriku palgal pole, ei saa nende investeeringute olemust ka lähemalt selgitada.

Soome kirik

Sarnaselt Rootsiga on ka Soome luterlikul kirikul oma pensionifond, mille raha investeeritakse. Kiriku fondijuht ja investeeringute eest vastutav Magdalena Lönnroth selgitas, et kiriku pensionifond investeerib nii aktsiaturgudele (40% portfellist), püsituluväärtpaberitesse (33%) kui on suunanud raha ka alternatiivsetesse allikatesse (27%). Viimase all peetakse silmas näiteks erakapitali, kinnisvara ja laene. Fondi investeerimisportfelli kogutootlus oli möödunud aastal 9%, kusjuures aktsiaportfell näitas 13,1% tootlust. Tänavu esimese poolaasta seisuga on portfelli kogutootlus 0,8% juures, aktsiaportfelli tootlus on tänavu 1% juures. Lönnroth lisas, et praegu makstakse pensionist välja rohkem pensione, kui sinna raha laekub.

Soome kirik on olnud varasematel aastatel tegevinvestor ka Eesti ettevõtete juures. Aastal 2009 kirjutas väljaanne Eesti Kirik, et Soome evangeelse luterliku kiriku fond on paigutanud üle 46 miljoni krooni Soome riskikapitalifondi Power Fund II, mis rahastab alustavaid ja kasvufaasis tehnoloogiafirmasid Soomes ja mujal Euroopas. Muu hulgas andis Power Fond toona kokku 39,1 miljonit krooni Eesti firmale ASi Elcogen kütuseelementide tootmisliini käivitamiseks. Elcogeni välja töötatud kütuseelemendid kasutavad kütuseks vesinikku. Lönnrothi sõnul Soome kirikul praegu Eesti ettevõtetesse investeeringuid pole.

Õigeusukirik ajab Iisraelis kinnisvaraäri ja tekitab inimestes paanikat

Kirik on Iisraelis üks suuremaid maaomanikke. Müügiga näiliselt kiirustav kirik tekitas külmajudinaid rentnikes, kelle lepingud peaksid lähikümnenditel lõppema. Kuivõrd kirik müüb maad maha, ei saa kindel olla, kas ja mis tingimustel lepinguid pikendatakse.

Iisraeli meedia kirjutab, et möödunud aastal müüs kirik maid maha Iisraeli rannikulinnas Caesareas. Hoopiski suuremat mõju näib avaldavat aga Jeruusalemma ühe kallima kinnisvara müük, kusjuures siiani pole teada, kellele krunt müüdi.

Kui kirik patustab – investeeringud beebipillide tootjasse ja erootikaraamatute kirjastajasse

Toomkirik Helsingis.

Näiteks suunas Saksa luterlik kirik oma raha erootikakirjastusse, Vene õigeusukiriku patriarhi minevikust leiab aga loo, kus ta ei pidanud valeks kiriku sildi all maale toodud alkoholi ja salasigarettide müümist.

Siivutud sakslased

Euroopas on üks tuntumaid investeerivaid kirikuid Inglise Kirik, mis propageerib eetilist investeerimist. Viimane tähendab, et osta ei või osalust ettevõttes, mille tegevusala läheb vastuollu kristlike väärtustega. Klassikalised näited on siinkohal ettevõtted, kes toodavad kondoome või rasestumisvastaseid pille, aga ka seksitööstuse ja hasartmänguga tegelevaid või sellega seotud ettevõtteid.

Ometi esineb ka libastumisi. Saksa väljaanne Der Spiegel kirjutas pea 10 aastat tagasi, et Saksamaal eetilist investeerimist edendav katoliiklik pank Pax-Bank investeeris nii kaitsetööstusesse, tubakasse kui ka ettevõttesse, kes toodab beebipille. Väljaanne avastas, et pank oli investeerinud 580 000 eurot Briti relvatootjasse BAE Systems. Samuti panustas pank 160 000 eurot USA ettevõttesse Wyeth, kes toodab beebipille. Ja suisa 870 000 eurot läks teele tubakatootjate aktsiatesse. Pärast investeeringute avalikuks saamist otsustas pank neist loobuda ja vabandust paluda. Sealjuures mõjub eriti iroonilisena see, et Pax-Bank on aastaid edendanud just konservatiivset ja religioosset investeerimist. Sel ajal paavsti ametis olnud Benedictus XVI on beebipille korduvalt halvaks nimetanud.

Sakslaste seiklused patumaailmas sellega aga ei lõppenud. Saksa katolik kirik jõudis seitsme aasta eest meediaveergudele endale kuuluva kirjastusega Weltbild, mis kirjastas erootilise sisuga raamatuid, kirjutab Independent. Trükikojast väljusid muuhulgas sellised teosed nagu "Sluts Boarding School", "Lawyer’s Whore" ja "Take Me Here, Take Me Now". Erootikaraamatute skoor ulatus Weltbildi kirjastusel suisa 2500ni. Aastal 2011, mil lugu esiti väljaandes Buchreport ilmus, kirjutati, et tegu on ettevõttega, mille aastane käive oli 1,7 miljardit eurot. Ettevõttes töötas 6800 inimest. Neli aastat tagasi teatas Weltbild maksejõuetusest, sest firma müüginumbrid halvenesid ning värsket rahastust ei õnnestunud kirjastusel leida, kirjutab Reuters.

Venelaste maksuvaba viin ja sigaretid

Venemaal on kirikute finantsasjad olnud üldjuhul alati saladus. Kirik teenib oma sissetuleku nii üüritulust, suveniiride müügist, raamatutest, erinevatest kirikuga seotud toodetest ja muust taolisest.

Kirikuga seotud skandaalsematest juhtumistest võib välja tuua 1990. aastate juhtumi, kui kiriku sildi all imporditi Venemaale sigarette ja viina. Nimelt sai kirik pärast Nõukogude Liidu lagunemist erikohtlemist ning sai ametliku õiguse importida riiki maksuvabalt alkoholi ja tubakat. Nii teeniski väljaande Forbes andmeil otse patriarhaadile allunud Nikolo-Ugrenski klooster aastal 1995 suisa 350 miljonit dollarit käivet alkoholi ja tubaka müügist. Praegu Vene õigeusu kiriku patriarhi ametis olev ning kunagine KGB agent Kirill juhtis toona patriarhaadi välissuhete osakonda ning see teenis sigarettide müügist 75 miljonit dollarit. Huvitavana näib aga, et patriarhaadi eelarve 1995.–1996. aastal oli üksnes 2 miljonit dollarit. Väljaanne Moscow News kirjutas aastal 2006, et Kirilli varanduse väärtus jääb 4 miljardi dollari juurde. Kõige selle kõrval ei maksa ilmselt imestada, et Vene õigeusu kirik pole sõna võtnud Venemaa korruptsiooniteemadel ega seda kritiseerinud, kirjutab New York Times.

Preester hakkas fondi juhtima ja käsib selle eest palvetada

Väljaanne Wall Street Journal kirjutab preester Emmanuel Lemelsonist, kes pärast Benjamin Grahami kuulsa raamatu "Intelligentne investor" lugemist endas investorianded avastas ning fondijuhiks hakkas.

"Ma olen kogu oma elu teadnud asju ette. Ilmselt on see Jumala kingitus," tunnistas ta väljaandele. Lemelson juhib 20 miljoni dollari suurust fondi ning kui võimendus juurde arvata, siis oleks see summa kahekordne. Tulemustasu, mida topeltelu elav preester sisse kasseerib, on suisa 25%. See on suurem kui keskmiselt.

Sealjuures on märkimisväärne, et Lemelson on toonud usuelu ka investeerimisse. Need, kelle investeeringuid ta haldab, peaksid preestri sõnul fondi eest palvetama ning jätma tähelepanuta lühikese perioodi tulemused.

Kreeka õigeusk ei keela vaimulikel teise töö omamist. Ja kuigi nii, on Lemelson saanud usuringkondades päris palju kriitikat, kuivõrd ta teenib oma teise tööga raha. Preester ise väidab, et ta ei saaks vaimulikuelu endale muidu lubada. Samas teenib ta fondijuhina piisavalt raha, et ta abikaasa saaks Cadillac Escalade’iga ringi sõita.

"Ärgem olgem vaesed, sest me teeskleme vagadust, samas kui me tegelikult ei suuda välja mõelda, kuidas saada rikkamaks," manitses Lemelson, kes oma kaksikelu tõttu pole usuringkondades just kõige popim preester.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. September 2018, 10:24

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing