13. september 2018
Jaga lugu:

Ettevõtlusharidus teeb õnnelikuks

Majandus- ja ettevõtlusõpe peaks olema koolis baashariduse osa. Kuni tegemist on valikainega, sõltub väga palju koolijuhtide ja õpetajate meelestatusest, kirjutab Junior Achievement Eesti juht Kersti Loor.

Foto:

Milleks üldse ettevõtlusõpe? Ikka ja jälle kostab erutunud hääli – kas nüüd siis hakatakse kõigist ettevõtjaid kasvatama? Aga miks ka mitte? Igaühest niikuinii ettevõtjat ei saa, küll aga annab koolis saadud ettevõtluskogemus vahendid elus toimetulekuks ning valikuvabaduse sõltumata valitud erialast teha karjääri kas töövõtja või -andjana.

Majandus- ja ettevõtlusõpe on gümnaasiumiastmes kinnitatud ainekavaga valikained ja ettevõtlikkus on üldpädevus põhikooli õppekavas. Jalg on ukse vahele saadud, aga pikk tee on veel minna.

Ettevõtlusõppe mõju noorte oskuste kujunemisele kinnitavad mitmed uuringud. Viies riigis, sh Eestis 2015-2017 tehtud uuring tõi esile, et praktiline ettevõtlusõpe kasvatab tööeluks vajalikke oskusi: aja- ja enesejuhtimisoskust, otsustusvõimet, meeskonnatöö võimekust ja õpimotivatsiooni. Varasemad õpilasfirma vilistlaste uuringud näitavad samuti, et õpilasfirma vilistlased hakkavad teistest kaks korda sagedamini ettevõtjaks, kuid see pole ettevõtlusõppe ainus mõju. Ka töötajatena on õpilasfirma vilistlased edukamad, teenivad eakaaslastega võrreldes rohkem, on rahulolevamad ning õnnelikumad.

Pealiskaudsus toob kahju

Paraku pole igasugusel ettevõtlusõppel mõtet. Kuiv mõistete ja valemite pähe õppimine või äriplaani koostamine ilma reaalse kogemuseta võib anda hoopis vastupidise tulemi.

Eestiski tehtud uuring näitas, et ettevõtlusõppel puudub mõju või see on koguni negatiivne, kui õpitakse vähem kui 100 tundi. See on keskmiselt kolm tundi nädalas, mis õpilasfirma tegijatel tuleb varuga täis. Formaalse ettevõtlusõppe tulemusena võib noorel tekkida kindel hoiak, et ettevõtjaks ta saada ei taha. Kuigi ettevõtlusest endast pole tal tegelikult aimugi. Ettevõtlust nagu pilligi saab õppida ainult tegevuse kaudu, mitte kõrvalt jälgides.

Millal peaks ettevõtlusõppega alustama? Mida varem, seda parem. Äriplaani koostamist võib õppida ülikooliski, kuid ettevõtliku eluhoiaku ja ettevõtlusesse positiivse suhtumise kujundamine peaks algama hiljemalt algklassides. Põimides ettevõtlusteadmised, tegevusmängud ja arutelud põhiainetesse, on igas koolis võimalik leida aeg ettevõtlikkuse kasvatamiseks ning ettevõtlusõppeks.

Kool on oma juhi nägu

Ettevõtlus- ja majandusõpe on pisut enam kui 200 kooli õppekavas erinevates kooliastmetes. Koole on aga enam kui poole rohkem. Kuidas viia ettevõtlusõpe kõikidesse koolidesse ja iga lapseni? Võtmesõnad siin on koolijuht ja õpetajate ettevalmistus. Kool nagu ettevõtegi on oma juhi nägu ja peegeldab tema hoiakuid. Korduvalt oleme näinud, kuidas koolijuhi vahetus lõhub aastate jooksul üles ehitatud ettevõtlusõppe süsteemi, ja sedagi, et uus entusiastlik direktor suudab kiiresti leida õpetajad, neid koolitada ja hästi tööle panna.

Nagu Äripäevgi ühes hiljutises juhtkirjas tõdes, on teine suur kitsaskoht õpetajate ettevalmistus või õigemini süsteemse ettevalmistuse puudumine. Siiani ei valmista ettevõtlusõpetajaid ette ükski kõrgkool. Tublid ettevõtlusõpetajad on iseõppijad, kes haaravad teadmisi erinevatelt koolitustelt. See praktika jätab liiga palju juhuse hooleks. Iga õpetajakoolituse läbinu peaks ülikoolist saama kaasa majanduse baasteadmised ja ettevõtlikkust arendava õpetamismetoodika ja miks mitte lisaerialana ettevõtlusõpetaja kutse.

Ettevõtja ei asenda õpetajat

Sageli arvatakse, et ettevõtlusõpetajat polegi vaja, seda rolli võib edukalt täita mõni ettevõtja. Meie kogemus ütleb siiski, et igast ettevõtjast ettevõtlusõpetajat ei saa. Sageli õpetatakse oma konkreetse kogemuse pealt, ei tooda sisse teisi vaatekohti. Aeg on ka näidanud, et koolis õpetav ettevõtja on enamasti koolisüsteemis üsna ebakindel nähtus. Ühel aastal õpetab, kuid kui teisel aastal nõuab ettevõte rohkem pühendumist, jääb kool unarusse. On küll erandeid, aga kahjuks vähe.

Loomulikult saab ettevõtja koolis õppele palju juurde anda: jagada oma edulugu või ebaõnnestumist, julgustada noori, kutsuda neid ettevõttesse, abistada mentorina õpilasfirmasid. Neist püsivamad on noori toetanud peaaegu 20 aastat.

Kuidas saada ettevõtlusõpe baashariduse osaks, kui koolikoormus on suur, tunnimahtu tõsta ei ole võimalik ja kõik õpetatav tundub lausa hädavajalik. Siin tuleb appi ainete integratsioon ja õpetajate koostöö. See aga algab iga õpetaja hoiakust, et ettevõtlusõpe pole mingi tähtsusetu tilu-lilu tema väga olulise aine kõrval, vaid õppe oluline osa, mis annab noorele vahendid olla tulevikus edukas, rahulolev, edasipüüdlik ja mis peamine - õnnelik. Õnn tuleb tavaliselt nende juurde, kes on selle ära teeninud. Pingutus ja saavutused käivad käsikäes.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt