• Jaga lugu:

    Ettevõtlusharidus teeb õnnelikuks

    Majandus- ja ettevõtlusõpe peaks olema koolis baashariduse osa. Kuni tegemist on valikainega, sõltub väga palju koolijuhtide ja õpetajate meelestatusest, kirjutab Junior Achievement Eesti juht Kersti Loor.

    Foto:
    Milleks üldse ettevõtlusõpe? Ikka ja jälle kostab erutunud hääli – kas nüüd siis hakatakse kõigist ettevõtjaid kasvatama? Aga miks ka mitte? Igaühest niikuinii ettevõtjat ei saa, küll aga annab koolis saadud ettevõtluskogemus vahendid elus toimetulekuks ning valikuvabaduse sõltumata valitud erialast teha karjääri kas töövõtja või -andjana.
    Majandus- ja ettevõtlusõpe on gümnaasiumiastmes kinnitatud ainekavaga valikained ja ettevõtlikkus on üldpädevus põhikooli õppekavas. Jalg on ukse vahele saadud, aga pikk tee on veel minna.
    Ettevõtlusõppe mõju noorte oskuste kujunemisele kinnitavad mitmed uuringud. Viies riigis, sh Eestis 2015-2017 tehtud uuring tõi esile, et praktiline ettevõtlusõpe kasvatab tööeluks vajalikke oskusi: aja- ja enesejuhtimisoskust, otsustusvõimet, meeskonnatöö võimekust ja õpimotivatsiooni. Varasemad õpilasfirma vilistlaste uuringud näitavad samuti, et õpilasfirma vilistlased hakkavad teistest kaks korda sagedamini ettevõtjaks, kuid see pole ettevõtlusõppe ainus mõju. Ka töötajatena on õpilasfirma vilistlased edukamad, teenivad eakaaslastega võrreldes rohkem, on rahulolevamad ning õnnelikumad.
    Pealiskaudsus toob kahju
    Paraku pole igasugusel ettevõtlusõppel mõtet. Kuiv mõistete ja valemite pähe õppimine või äriplaani koostamine ilma reaalse kogemuseta võib anda hoopis vastupidise tulemi.
    Eestiski tehtud uuring näitas, et ettevõtlusõppel puudub mõju või see on koguni negatiivne, kui õpitakse vähem kui 100 tundi. See on keskmiselt kolm tundi nädalas, mis õpilasfirma tegijatel tuleb varuga täis. Formaalse ettevõtlusõppe tulemusena võib noorel tekkida kindel hoiak, et ettevõtjaks ta saada ei taha. Kuigi ettevõtlusest endast pole tal tegelikult aimugi. Ettevõtlust nagu pilligi saab õppida ainult tegevuse kaudu, mitte kõrvalt jälgides.
    Millal peaks ettevõtlusõppega alustama? Mida varem, seda parem. Äriplaani koostamist võib õppida ülikooliski, kuid ettevõtliku eluhoiaku ja ettevõtlusesse positiivse suhtumise kujundamine peaks algama hiljemalt algklassides. Põimides ettevõtlusteadmised, tegevusmängud ja arutelud põhiainetesse, on igas koolis võimalik leida aeg ettevõtlikkuse kasvatamiseks ning ettevõtlusõppeks.
    Kool on oma juhi nägu
    Ettevõtlus- ja majandusõpe on pisut enam kui 200 kooli õppekavas erinevates kooliastmetes. Koole on aga enam kui poole rohkem. Kuidas viia ettevõtlusõpe kõikidesse koolidesse ja iga lapseni? Võtmesõnad siin on koolijuht ja õpetajate ettevalmistus. Kool nagu ettevõtegi on oma juhi nägu ja peegeldab tema hoiakuid. Korduvalt oleme näinud, kuidas koolijuhi vahetus lõhub aastate jooksul üles ehitatud ettevõtlusõppe süsteemi, ja sedagi, et uus entusiastlik direktor suudab kiiresti leida õpetajad, neid koolitada ja hästi tööle panna.
    Nagu Äripäevgi ühes hiljutises juhtkirjas tõdes, on teine suur kitsaskoht õpetajate ettevalmistus või õigemini süsteemse ettevalmistuse puudumine. Siiani ei valmista ettevõtlusõpetajaid ette ükski kõrgkool. Tublid ettevõtlusõpetajad on iseõppijad, kes haaravad teadmisi erinevatelt koolitustelt. See praktika jätab liiga palju juhuse hooleks. Iga õpetajakoolituse läbinu peaks ülikoolist saama kaasa majanduse baasteadmised ja ettevõtlikkust arendava õpetamismetoodika ja miks mitte lisaerialana ettevõtlusõpetaja kutse.
    Ettevõtja ei asenda õpetajat
    Sageli arvatakse, et ettevõtlusõpetajat polegi vaja, seda rolli võib edukalt täita mõni ettevõtja. Meie kogemus ütleb siiski, et igast ettevõtjast ettevõtlusõpetajat ei saa. Sageli õpetatakse oma konkreetse kogemuse pealt, ei tooda sisse teisi vaatekohti. Aeg on ka näidanud, et koolis õpetav ettevõtja on enamasti koolisüsteemis üsna ebakindel nähtus. Ühel aastal õpetab, kuid kui teisel aastal nõuab ettevõte rohkem pühendumist, jääb kool unarusse. On küll erandeid, aga kahjuks vähe.
    Loomulikult saab ettevõtja koolis õppele palju juurde anda: jagada oma edulugu või ebaõnnestumist, julgustada noori, kutsuda neid ettevõttesse, abistada mentorina õpilasfirmasid. Neist püsivamad on noori toetanud peaaegu 20 aastat.
    Kuidas saada ettevõtlusõpe baashariduse osaks, kui koolikoormus on suur, tunnimahtu tõsta ei ole võimalik ja kõik õpetatav tundub lausa hädavajalik. Siin tuleb appi ainete integratsioon ja õpetajate koostöö. See aga algab iga õpetaja hoiakust, et ettevõtlusõpe pole mingi tähtsusetu tilu-lilu tema väga olulise aine kõrval, vaid õppe oluline osa, mis annab noorele vahendid olla tulevikus edukas, rahulolev, edasipüüdlik ja mis peamine - õnnelik. Õnn tuleb tavaliselt nende juurde, kes on selle ära teeninud. Pingutus ja saavutused käivad käsikäes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.