Äriplaani konverentsi arutlusringis, kus osalesid ettevõtjad Olari Taal (vasakult), Rain Lõhmus ja Ain Hanschmidt koos modereerija Igor Rõtoviga, jäi kõlama ettevõtja pika plaani tegemist segav poliitiline risk.  Foto: Raul Mee

Ettevõtja suurim risk: poliitik

Äriplaani konverentsile punkti pannud aruteluringis jäi kõlama, et kuigi meeleolud on majanduses buumiaegselt optimistlikud, on nii sisepoliitikas kui ka majanduses laiemalt palju määramatust ja riski, mis segab ettevõtjal pika plaani tegemist.

Suurärimees Ain Hanschmidti sõnul domineerib praegu üldiselt positiivne sentiment. "Hommikul pidin Äripäeva raadiole intervjuud andma. Küsiti, et mis tunne on Eesti majanduses. Üldjoontes hea. Nagu (Eesti Panga president Ardo) Hansson oma ettekandes näitas, kogu maailma majandus kasvab – USA, Euroopa, Jaapan, Hiina. See sisendab meile head enesekindlust ja me ei näe kriisi tulemas," märkis suurettevõtja.

Hanschmidti meelest on praegu kõigil firmadel, sõltumata sektorist, vaja investeerida eeskätt kõrgtehnoloogiasse, et tootlikkust suurendada. Teiseks tuleb vaimselt valmistuda järgmiseks kriisiks. "Elu läheb praegu hästi ja võime uinuda natuke, tunne on nagu 2005.–2006. aastatel. Kõik riskid tuleks üle vaadata. Mida paremini neid juhime, seda kaugemale kriisi edasi lükkame," soovitas ärimees.

Riskide nimekiri on Hanschmidti meelest aga väga pikaks läinud. "Kuulen konverentsil – kolm-neli ettevõtjat räägivad, et valimised on muutunud sisepoliitiliseks riskiks. Ise kuulsin jällegi, et üks fond ei tule sellepärast Eestisse. Tahad ettevõtet börsilt ära viia, mis on normaalne tegevus, aga meil on kohe kohtuasi ja poliitikud ähvardavad. Maksud – ma ei kujuta ette, mis mängimine valimistega tuleb, aga ettevõtjad mängivad pikka mängu," tõi Hanschmidt näiteid.

Poliitikutel napib vastutust

LHV Grupi suuromanik Rain Lõhmus oli Hanschmidtist leebem, kui jutuks tulid maksud. "LHV-l on esimene aasta, kus maksame pangamaksu igall kuu. Kratt nimega riik võtab 14 protsenti raha ära. Loomulikult ma pole õnnelik selle üle, aga see ei sega. Inimesed kompenseerivad, teevad rohkem tööd. Ma nii pessimist ei ole," sõnas ta.

Loe lisaks

Lõhmus nägi probleemi pigem selles, et poliitikutel pole otsuseid tehes n-ö oma nahk mängus. "Neil pole midagi kaotada, nagu purjus mängurid vangikongis. Vanasti, kui eksisid, kaotasid riigi ja pea, Rooma riigis vähesed keisrid surid oma voodis. Poliitikas peaks ka midagi sellist olema," naljatas pankur.

Pilk tulevikku

Loe lisaks

Ettevõtja Olari Taali meelest ei ole poliitika kogu maailmas tehnoloogia arenguga sammu pidanud. "Praeguse süsteemi mõtles välja Bismarck, sel ajal sõideti hobusega," rääkis Taal. Kunagi Res Publica asutanud ja nüüd riigireformi kontseptsiooni välja töötav ärimees kurtis ka poliitbroilerite rohkuse üle. "Enne olid inimesed, kes olid natuke elu näinud. Teiselt poolt on see hääbuva õhtumaa üldine probleem. 200 aasta pärast inimesed teavad päris kindlalt, et nii kommunism kui ka demokraatia olid ebaõnnestunud eksperimendid," nentis ta pessimistlikult.

Loe lisaks

Teised panelistid aga nöökisid sõbralikult Taali riigireformi plaani. Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi meelest on kaheldav, kas 50aastased ja vanemad ärimehed on ikka õiged inimesed revolutsiooni tegema. "Minu jaoks on riigireform nagu dieetkoola, vabandust. Lõhnab nagu koola, aga ei muuda asju," arvas jällegi Rain Lõhmus.

Loe lisaks

Taal tunnistas, et noori tuleb kuulata. "1993. aastal tulid noored kolleegid mu juurde ja ütlesid, et peaks interneti sisse ostma, 5000 krooni kuu. Kallis küll, aga mõtlesin, et äkki noored peavad mind liiga piduriks ja ütlesin okei," rääkis ärimees.

Paisuv idumull?

Loe lisaksLoe lisaks

Paneelis tõusetus küsimus, kas aastal 2018 voolavad idufirmadesse nagu Taxify hiigelsummad põhjendatult või on see järjekordne mull. Lõhmuse meelest ongi kasv praegu kolinud virtuaalmaailma. "Kilodes või tonnides mõõdetuna toodang maailmas ei kasva. Enamus start-up'idest ei ehita ka laevu, teid või sildu, vaid loob uusi asju, mida varem polnud. Kas neid on vaja? Võtame Uberi – Londonis on sellest väga kasu, ma pole kaks aastat autot kasutanud, seisab garaažis," rääkis Lõhmus.

Loe lisaksLoe lisaks

Ta toonitas ka, et paljud idufirmad kindlasti kukuvad kokku, aga see on kapitalismis normaalne. Lõhmust häirib pigem riigi sekkumine majanduse toimimisse. "Vihastasin sel aastal seesmiselt, et meil on Eestis mõtlemises palju sotsialismi või kommunismi. Pensionifondide tasud on reguleeritud, mis kuradi asi see on?" küsis ta.

Hetkel kuum