Rikaste TOPist kolinal välja kukkunud ärimees ronis tagasi tippu

Ettevõtja Indrek Rahumaa andis eelmisel suvel oma esimese intervjuu pärast kümne aasta tagust kriisi.  Foto: Andres Haabu

Pärast aastaid kestnud pausi on 2007. aastal julgete investeerimisvallutuste eest Äripäeva aasta ärimeheks valitud Indrek Rahumaa tagasi Rikaste TOPis. Täna avaldatud edetabelis oli ta 18,8 miljoni euroga 183. kohal.

Rahumaa ettevõtlusvara suurus on ilmselt palju suurem, vähemalt vihjab sellele tema kommentaar. "See tabel peegeldab ehk teatud määral kodumaist seisu, minu ettevõtmised on täna väljaspool Eestit,“ ütles ta Äripäeva värske hinnangu kohta. „Vaevalt, et ükski ettevõtja selle nimel eraldi tööd teeb, et edetabelis olla, ikka selleks, et lisaväärtust luua,“ lisas ta.

Rikaste TOPis troonivad idufirmade tegijad. Rahumaa kiidab uue kooli ettevõtjaid. „Idufirmadesse suhtun hästi. Olen nendesse ka investeerinud, näiteks tehnoloogia valdkonnas Rootsis ja selle vastu mul kindlasti huvi on. Eks iga ettevõtmisega kaasnevad omad riskid ja ei ole idufirmad selles osas kuidagi erandid."

Laiendab äri

Viimasel paaril aastal on Indrek Rahumaa teinud mitu silmapaistvat investeeringut. Juunis ostis Rahumaale kuuluv endine Lauma, uue nimega European Lingerie Group (ELG) Prantsuse juhtiva luksuspesu online-müüja Dessus-Dessous. Rahumaa tahab gruppi veel laiendada – kasvatada seda nii geograafiliselt kui ka täiendada tooteportfelli.

Prantsusmaal Lunelis asuv Dessus-Dessous tegeleb luksuspesubrändide veebimüügiga „Laienemine rahvusvahelisele online-pesuturule on meie jaoks strateegiline samm ja osa pikemajalisest plaanist luua moegrupp, kus nii disain, tootmine, brändid, turustamine kui ka online on kõik üheskoos. See on selles äris üsna unikaalne,“ kommenteeris suvel Dessus-Dessous' ostu Rahumaa.

Dessus-Dessous on juhtinud Prantsuse online-pesuturgu 2000. aastast saadik, veebipoe andmebaasis on 214 000 klienti. Dessus-Dessous' käive ulatus 2017. aastal 7,3 miljoni euroni, millest 70 protsenti tuli Prantsusmaalt. Lisaks Prantsusmaale on ettevõtte peamisteks turgudeks USA, Belgia, Inglismaa, Saksamaa, Šveits, Venemaa, Taani, Austraalia ja Holland. Ettevõttes töötab 31 inimest.

Osapooled tehingu hinda ei avalikustanud. ELG rahastas Dessus-Dessous ostu veebruaris Rootsis korraldatud edukast võlakirjaemissioonist saadud vahenditega. ELG emiteeris 40 miljoni euro eest tagatud võlakirju, et rahastada firma kasvustrateegiat.

Pärast ostutehingut ütles Rahumaa, et tahab äri laiendada ja hiljemalt järgmise aasta alguses noteerida võlakirjad Stockholmi börsil.

„Läbirääkimised käivad. Praegu ei oska veel öelda, millised edukalt lõpevad, aga pooleteise aasta jooksul tahaks osta kaks-kolm tuntud pesubrändi,“ ütles Rahumaa juunis ja viitas, et on võtnud sihikule Euroopa tegijad.

Läinud aastal ostis Rahumaa Saksa pesutootja Felina, mis läks maksma ligi 30 miljonit eurot. Eelmine aasta oligi aeg, kui Rahumaa pärast pikka pausi astus avalikkuse ette, olles pikalt madalat profiili hoidnud – välismaal äri arendanud ja investeerinud mitmesse ettevõttesse. Eestis jäi ta mullu esmalt silma sellega, kui pankrotihaldur Sirje Tael survestas Rahumaad isikliku pankrotiga. Pärast Äripäeva huvi jõudsid Rahumaa ja Tael kokkuleppele. Väidetavalt kummitas Rahumaad üks vana lugu, nagu viitas tema jurist Anton Sigal.

Vajus võlgadesse

Viimase majanduskriisi ajal uppus Rahumaa võlgadesse, mis kerkisid sadadesse miljonitesse eurodesse. Nüüd üritab ta Eesti äritippu tagasi tõusta. Rahumaad on saatnud tiitlid seinast seina. Eesti majanduse imelaps. Investeerimisvõlur. Pesukuningas – Silvano Fashioni asutaja. Äripäeva aasta ärimees. Naftatootja. Reformierakonna üks looja.

“Olen veendunud, et ta on pärit teiselt planeedilt,“ kiitis aasta tagasi Äripäevas ilmunud portreeloos üle kümne aasta Rahumaa nn ihujuristi rollis püsinud Anton Sigal. „Indreku jaoks ei ole midagi võimatut või liiga suurt, et proovida. Ta ei karda midagi ega kedagi. On suutnud teha asju, millesse keegi ei tahtnud uskuda.“

Alustas panganduses

Rahumaa alustas investeerimispangas Cresco, mis erastas Estonian Airi. Pärast Crescot asutas ta praeguse Graanul Investi ühe omaniku Andres Rätseppaga ettevõtte 2R Investments. Hiljem sidus mehi nende investeerimisfirma Alta Capital. Nüüd näevad nad harva. “Lennujaamades või mõnel üritusel,” lausub Rätsepp. “Indrek on hästi hakkama saanud pingelistes olukordades. Tal on hea intuitsioon ja on arukas, julgeb riskida.”

Alta Capitali omanikeringi kuulusid veel Estonian Airi asepresidendi ametist lahkunud Toomas Leis ning Briti investor John Bonfield. Viimane on siiani Rahumaale lojaalne.

“John Bonfieldiga oleme koos asju teinud 20 aastat. Pole ühtegi tüli olnud. Reeglid on kokku lepitud,” räägib Rahumaa, kes sai kesk- ja kõrghariduse Rootsis, millega vestluse ajal paralleele tõmbab. Rootsi kolis Rahumaa, kui tema isa Eimar Rahumaa töötas asekonsulina Nõukogude Liidu Stockholmi suursaatkonnas.

“Väike rahvas, 10 miljonit inimest, kuid sealt on tulnud suur osa maailma edukaid ettevõtteid. Nad on Rootsis palju koostööaltimad,” kirjeldas Rahumaa rootslasi. “Siin on seda vähem ja kui Venemaad vaatad, siis seal omab iga vend ettevõtet üksi. Kellelgi partnerit ei ole ja kui on, siis minnakse tülli. Nii ei saa suuri asju teha.”

Ometi ei ole Rahumaa tülidest pääsenud. Kümme aastat tagasi ristas ta piike ärimehe Oliver Kruudaga, kellelt soovis osta Kalevi ja Tere. Maksis Kruudale kuus miljonit eurot, kuid siis mõtles ümber ja küsis raha tagasi. Kruuda vihastas ning algas pikk vaidlus, mis lõppes Rahumaa võiduga – sai tänu Rootsi arbitraažikohtule õiguse summa tagasi saada. Raha ta enam siiski ei näinud.

Anton Sigal nendib, et Tere ja Kalevi ebaõnnestunud ost sattus kriisi algusajale, kus mõne kuuga kuivasid kokku kõik finantsturud. „Siis arvasid paljud, et erakapitali ajastu on möödas ning seni edukad investorid ei tule uutes tingimustes toime,“ räägib Sigal. „Indrek keeldus alla andmast ning tänaseks on tema haare ehk laiemgi kui enne kriisi.“

Pärast Eestist taandumist, viis aastat tagasi kerkis Rahumaal probleem juba Vene ärimeestega, kellega ettevõtte Selena Oil & Gas kaudu naftaäri ajas.

“Võtsid osa varasid ära. Meil oli küsimus, kas kaotame kõik või saame osa tagasi. Kunagi ei ole miski must-valge, probleemid tekivad hallilt pinnalt,” meenutab Jürgen Lamp, Rahumaa sõber ja partner naftaäris. Seevastu investor Oleg Popov süüdistas eestlasi selles, et need proovisid tema Uurali ja Permi naftaväljasid omavat ettevõtet pahatahtlikult üle võtta.

Tüli vaibus, aga Rahumaa otsustas naftaärist väljuda, kuna see ei tasu ära. Rahumaa jälgib Eesti turgu, lootes panustada FinTechi, energia- ja moetööstusesse. Praegu on see vaid mõte. “Ma ei ole leidnud midagi,” tunnistab ta. “Väärtuslikku on, aga ei ole hinnas kokkuleppele saanud.”

Jahtis Eesti Gaasi

Nimelt üritas Rahumaa kohalike tegijatega panna käppa peale Eesti Gaasile, kuid jäi auhinnalisele teisele kohale, nagu ise ütleb.

Rahumaa põhja läinud firma Alta Capital tegi aastate jooksul suuri julgeid rahapaigutusi, hammustades tükke eri valdkondadest. Näiteks ostis raskustes Klementi, mitu hotelli, Teede REV-2, Wõro Kommertsi, Poola kommitööstuse Mieszko, Lätis piimatööstuse Rigas Piensaimnieks ja sealse ehitusfirma LEC, arendas Riias kinnisvara. Üle kümne aasta tagasi viis Silvano Fashioni Poola börsile.

Praegu võib ehk Rahumaa hinnalisemaks varanduseks nimetada tema suurosalusega pesufirmat, mille omanik ta on varsti 15 aastat olnud.

Enim säras Rahumaa 2007. aastal ning teenis siis Äripäevalt oma julgete investeerimisvallutuste eest aasta ärimehe tiitli. Äripäev tõstatas aga juba Rahumaa äride kõrgajal küsimuse, kas ta on investor või adrenaliinisõltlane.

Peagi niitiski majanduskriis Rahumaa jalust. Oli võlgu investoritele ja pankadele, ainuüksi Euroopa suurpank ootas 40 miljonit eurot. Alta võlgnes pea 200 miljonit eurot. Peale selle pidi Rahumaa loobuma oma lapsukesest: Silvano aktsiad liikusid kaheksa aastat tagasi laenu katteks Toomas Toolile.

Nende keeruliste aegade iseloomustamine sõnaga krahh on Rahumaa sõnul liialdus. See oli korrektuur, pealegi on võlad makstud. “Tegime settlement'i. Vahetasime aktsiad võla vastu ja nii edasi,” ütles ta läinud suvel Äripäevale antud pikemas intervjuus.

Hetkel kuum