Rail Balticu ehitamine algab maanteedest ja sildadest

Eelprojektiga pandi paika ka kohalikele omavalitsustele palju muret valmistanud kohalike peatuste arv. Kui põhiprojekti jaoks saab Euroopa Liidult taotleda raha Ülemiste, Pärnu ja võib-olla Rapla jaoks, siis kohalike jaamade tegelik väljaehitamine tuleks paika panna järgmises Eesti transpordi arengukavas. Raha nende jaoks tuleb Euroopast küsida eraldi või siis otsida omavahendeid.

Ajaliselt peaks see olema siiski selge põhiraudtee ehitamise ajal, märkis Kaunissaare. „Peatused tuleks ikkagi välja ehitada samal ajal, sest hiljem juurde ehitamine on kulukas ning ka keeruline, sest nõuaks liikluse seiskamist raudteel,“ märkis ta.

Ületuste prognoositav kulu kasvas eelprojekti koostamise käigus 60 miljonilt 112 miljonile, teede ehituse eelarve paisus 68 miljoni võrra, 113 miljonile eurole. Kõige suurem kasv oli kulutustes siiski raudtee endaga seonduvatel kuludel, kus vaja läheb 140 miljonit eurot rohkem ehk ühtekokku 932 miljonit.

Nende tõusude sees on näiteks Järvakandi möödasõidujaama kava Raplamaal ja Soodevahe ümberlaadimisjaam Rae vallas ja ka Ülemiste terminalis tuleb rööpaid varem arvatust rohkem maha panna.

Rail Balticu inimesed seda kuidagi hinnatõusuks nimetada ei taha, vaid kinnitavad, et see on täpsustumine. Eskiiside ja tüüpnäidetega võrdluste asemel on nüüd laual eelprojekti joonised ja on teada, kui palju kuhugi materjale läheb või millised sillad tulevad. Samuti mõõdeti kogu põhitrass 100meetrise sammuga läbi ja nüüd on täpselt teada, millised kihid kui sügaval vastu vaatavad. Põhimõtteliselt võiks selle eelprojekti alusel juba ehitustöid tellima hakata.

Edasised hinnaliikumised on seotud konkreetselt sisendite hindade muutusega – sellega, kui palju läheb kallimaks teras või tööjõud, mitte struktuursete osadega.