Artikkel
  • Kuula

    Rail Balticu ehitamine algab maanteedest ja sildadest

    Ristumised, praeguste teede uuendused, kõik see lisas omajagu Rail Balticu eelarvesseFoto: PM/Scanpix

    Kohalike teede ehitamine, uuendamine, ristumissõlmed on üks oluline põhjus, miks Rail Balticu Eesti lõigu ehitamine läheb vähemalt 19 protsenti varem hinnatust kallimaks. Ristumiskohad ja sillad on ka esimesed asjad, millest ehitamine lahti läheb.

    Sillad-viaduktid-teedeehitus, need on konkreetselt seotud kohalike omavalitsuste soovide ja vajadustega, kus juhinduti printsiibist, et olemasolevaid teid ei tohi katkestada. See tõstis ka ristumiste arvu 86 peale, selgitas Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.
    245miljonit eurot läheb Rail Balticu ehitamine oodatust kallimaks. Ühtekokku arvestatakse Eesti lõigu ehitamisel 1,59miljardise väljaminekuga.
    Üks ristumiskoht ei ole pelgalt sild või viadukt, sest välja tuleb ehitada tuleb kogu liiklussõlm, lisas Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets, kelle sõnul mingit optimeerimisruumi on veel põhiprojekti ajal, kus tehakse kindlaks, kas ristumistel läheb üle silla rong või autod (maanteesillad on odavamad) või kas sillakonstruktsioonides kasutatakse terast või raudbetooni (viimane on odavam).
    Ristumiskohad ja sillad ongi esimesed objektid, millest projekti juures alustatakse, näiteks Tallinna lähedal algab esimese viadukti ehitamine juba järgmisel aastal.
    Kohalikke peatusi kuni 11
    Eelprojektiga pandi paika ka kohalikele omavalitsustele palju muret valmistanud kohalike peatuste arv. Kui põhiprojekti jaoks saab Euroopa Liidult taotleda raha Ülemiste, Pärnu ja võib-olla Rapla jaoks, siis kohalike jaamade tegelik väljaehitamine tuleks paika panna järgmises Eesti transpordi arengukavas. Raha nende jaoks tuleb Euroopast küsida eraldi või siis otsida omavahendeid.
    Ajaliselt peaks see olema siiski selge põhiraudtee ehitamise ajal, märkis Kaunissaare. „Peatused tuleks ikkagi välja ehitada samal ajal, sest hiljem juurde ehitamine on kulukas ning ka keeruline, sest nõuaks liikluse seiskamist raudteel,“ märkis ta.
    Eelprojekti järgi võiks ehitustöid juba tellima hakata
    Ületuste prognoositav kulu kasvas eelprojekti koostamise käigus 60 miljonilt 112 miljonile, teede ehituse eelarve paisus 68 miljoni võrra, 113 miljonile eurole. Kõige suurem kasv oli kulutustes siiski raudtee endaga seonduvatel kuludel, kus vaja läheb 140 miljonit eurot rohkem ehk ühtekokku 932 miljonit.
    Nende tõusude sees on näiteks Järvakandi möödasõidujaama kava Raplamaal ja Soodevahe ümberlaadimisjaam Rae vallas ja ka Ülemiste terminalis tuleb rööpaid varem arvatust rohkem maha panna.
    Rail Balticu inimesed seda kuidagi hinnatõusuks nimetada ei taha, vaid kinnitavad, et see on täpsustumine. Eskiiside ja tüüpnäidetega võrdluste asemel on nüüd laual eelprojekti joonised ja on teada, kui palju kuhugi materjale läheb või millised sillad tulevad. Samuti mõõdeti kogu põhitrass 100meetrise sammuga läbi ja nüüd on täpselt teada, millised kihid kui sügaval vastu vaatavad. Põhimõtteliselt võiks selle eelprojekti alusel juba ehitustöid tellima hakata.
    Edasised hinnaliikumised on seotud konkreetselt sisendite hindade muutusega – sellega, kui palju läheb kallimaks teras või tööjõud, mitte struktuursete osadega.
    Optimeerimiseks ruumi veel on
    Iseenesest saab ka põhiprojekti koostamise ajal veel paisunud maksumust pidurdada. Üks võimalus on üle vaadata, kas mõni Tallinna lähedane vald ei ole üritanud panna projekti endale kergliiklusteed pealinnani ehitama. Teise näitena tõi Kaunissaare ristumised olemasolevate raudteedega, kus Pärnu kaubajaama juures tuleks leida võimalus, kuidas vältida 12 miljoni eurose silla ehitamist.
    Teiseks tuleb hindamisele veel see, millist ballastkillustikku täpselt kasutatakse. „Eelprojektiga kindlaks määratud killustik on oma standardi absoluutne tipp, mida saab võib-olla kahest kohast Norras. Kui see graniitkillustik oleks pisut teine, kui saaks pakkujate ringi laiendada, siis see ainuüksi võiks eelarve 35 miljonit eurot väiksemaks teha,“ rääkis ta.
    Eelprojekti käigus vähenes ka kaks kulurida: esiteks läheb raudtee-aluste kruntide ostmine tõenäoliselt poole odavamaks (10 miljonit eurot). Teiseks vähenes arvutuste täpsustumise tagajärjel ka 20% liiva vajadus, mida kulub plaanide järgi 14,5 miljoni kuupmeetri asemel 11,1 miljonit.
    Lisaks ootavad nii Rail Baltic kui ka Eesti Energia ühe Tallinna Tehnikaülikooli uuringu taga, mille põhjal selgub, kui palju saab raudteel kasutada Estonia kaevanduses toodetavat lubjakillustikku. Täpset tonnaaži praegu keegi öelda ei oska, kuid Kaunissaare kinnitusel oleks Ida-Virumaa tooraine kasutamine mõistlik isegi siis, kui see läheks muudest variantidest kallimaks.
    „Selle vedu on mõistlikum – mööda raudteed, tegemist on niikuinii tekkiva toormega, mis tähendab, et siis ei tuleks uusi maardlaid nii palju avada, sotsiaal-majanduslikult oleks Eesti Energia pakutava tooraine kasutamine kindlasti positiivse mõjuga,“ ütles ta.
    Rail Baltic kui sõjaline objekt
    Osa kallimaks minemise põhjusest oli ka arvestamine sõjaliste nõuetega, märkis Kaunissaar. Suurendati teljekoormust raudteel ning peeti silmas, et seda mööda peavad mahtuma liikuma ka suurema gabariidiga veosed. Kui Rail Balticut saaks kasutada ka sõjavägi, avaneb võimalus järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil raha küsida ka sõjalise mobiilsuse projektist.
    2021. aasta algaval perioodil saab nimelt toetust küsida infrastruktuuri arendamiseks, et mööda Euroopa Liitu saaks vabamalt vägesid liigutada. Esialgse plaani järgi on selleks kogu liidu peale 6,5 miljardit eurot, kuid praegu on raske hinnata, kui suure osakaalu Rail Balticu rahastamisest saaks sellest meetmest katta, kuna eelarveperioodi läbirääkimised alles käivad.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
INTERVJUU: Olavi Lepp näeb Leedu pangamaksul valusaid tagajärgi
Keskkonnaamet: viimaste aastate suurim kahtlustatav rikkumine võib peatada Olerexi tegevuse
Olerex ja juhatuse liige said kaela kriminaalkahtlustuse "See on lavastatud süüdistus!"
Raadiosaated
Muusikatööstur hakkab Eestisse prominentseid turiste meelitama
Muusikatööstur Jüri Makarov rajas Otepääl Kivitalu turismitalusse helistuudio, kuhu plaanib meelitada muusikuid ja produtsente maailma eri paigust ning võitis sellega Eesti parima turismitoote tiitili.
Muusikatööstur Jüri Makarov rajas Otepääl Kivitalu turismitalusse helistuudio, kuhu plaanib meelitada muusikuid ja produtsente maailma eri paigust ning võitis sellega Eesti parima turismitoote tiitili.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Saarlased said hiidlaste promomise eest turundusauhinna
Sel aastal hakkasid saarlased oma turundusajakirjaga Mo Saaremaa propageerima nii sise- kui ka välisturistile saarte elustiili laiemalt ning sellega võitsid nad Aasta Turismiteo konkursil aasta turundusteo auhinna.
Sel aastal hakkasid saarlased oma turundusajakirjaga Mo Saaremaa propageerima nii sise- kui ka välisturistile saarte elustiili laiemalt ning sellega võitsid nad Aasta Turismiteo konkursil aasta turundusteo auhinna.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.