Ida-Euroopa inimsmugeldajate taskutest käis läbi üle 25 miljoni euro

Artikkel

- Uudised
- Allan Rajavee
- 24. oktoober 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopa inimsmugeldajate taskutest käis läbi üle 25 miljoni euro
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel ulatus 2014. aastal alanud rändekriisijärgsetel aastatel illegaale üle Euroopa Liidu idapiiri Baltimaadesse ja Poola smugeldanud kuritegelike ühenduste kogukäive üle 25 miljoni euro. Ebaseadusliku piiriülese reisiteenuse osutamist on oluliselt hõlbustanud jagamismajandus.
Viimane juhtum Eesti piiril leidis aset eelmise kuu lõpus, kui politseiametnikud avastasid 25. septembri öösel kahe inimese liikumise Võmmorski küla lähistel piiräärsel ala. Pärast piirkonna sissepiiramist peeti kinni kaks meesterahvast.
„Meeste käed ja jalad olid kriimustusi täis, nad olid nähtavalt kurnatud ning nende riided vettinud. Nad väitsid piirivalvuritele, et on süürlased ning rääkisid, et tulid ebaseaduslikult piiri ületades Venemaalt Eestisse,“ kirjeldas Piusa kordoni juht Valmar Hinno, milliseid kannatusi peavad tundma Schengeni idapiiri pidavust katsetavad õnneotsijad. Hilisema uurimise käigus ilmnes, et mehed varjasid oma tegelikku Maroko päritolu.
Kogukäive võib ulatuda üle 25 miljoni euro
Kuigi kuritegelik reisimine pole just kõige mugavam, hinnatakse inimsmugeldamist organiseeritud kuritegevuse jaoks üheks paremaks riski ja tulu suhtega kasumi teenimise viisiks, tõdes PPA teabeanalüüsi osakonna juht Toomas Kuuse.
„Kui inimene maksab tasu toimetamise eest, siis tema kinnipidamisel ei teki suurt majanduslikku kahju, nagu see on narkolasti puhul, mida peaks hiljem veel realiseerima. Lihtsam on leida ka transportijaid, kuna inimeste smugeldamine ei ole sama karistusmääradega kui näiteks keelatud ainete transportimine,“ selgitas Kuuse.
2015. ja 2016. aastal peeti Euroopa Liidu idapiiril Balti riikide, Poola ja Bulgaaria võimude poolt kinni 2442 Vietnami kodanikku. Ebaseaduslikult piiri ületanutega tehtud intervjuudest selgus Kuuse sõnul, et illegaalse „reisipaketi“ hind Vietnamist Poolasse on 7000 kuni 15 000 eurot.
PPA teabeanalüüsi juht märgib, et kui neil aastatel prooviti vietnamlasi smugeldada Ida-Euroopasse otse üle õhu- või merepiiri, siis eelnenud neljal aastal püüti Vietnami kodanikke tuua peaasjalikult läbi Venemaa. Nii tabati aastatel 2011 kuni 2014 Baltikumi piiridelt 741 vietnamlast.
„Arvestades, et ühe otsereisi hind Poolasse oli konservatiivsel hinnangul 9000 eurot, siis kasutades lihtsat matemaatikat, võib oletada, et 2442 Vietnami kodaniku smugeldamise kogukäive võis ulatuda 21,9 miljoni euroni,“ ütleb Kuuse. „Venemaalt smugeldamise hind Poola oli keskmiselt 5000 eurot ehk arvestades, et transporditi 741 isikut, võis kogu käive sel teel olla 3,7 miljonit eurot,“ lisas ta.
Kasum jaguneb paljude vahel
Teisalt ei jää kogu 25 miljoni eurone kogukäive smugeldajatele. „Smugeldamisel on mitu lüli, kus vahendajad peavad tegema kulutusi – Venemaa viisad, lennupiletid, inimeste transport, majutus, toitlustamine Venemaal, toimetajad piiril, transport Poola jne. See lülide hulk eeldas nii altkäemakse kui ka tasusid teenuste eest,“ selgitas Kuuse.
PPA teabeanalüüsi juhi sõnul näitavad üldiselt organiseeritud kuritegelike organisatsioonidega seotud smugeldajad üles ka „kliendisõbralikkust“ ja pakuvad nii-öelda garanteeritud teenust ehk vahelejäämisel on järgmine smugeldamine tasuta.
„Samuti oli juhtumeid, kus näiteks Venemaalt smugeldamisel nõuti inimestelt ette umbes 1000 eurot ja smugeldatav pidi tasuma ülejäänud 4000 eurot alles siis, kui ollakse edukalt Poola jõutud,“ kirjeldas Kuuse smugeldajate pakutavaid paindlikke tingimusi.
Kõik esitatud arvutused põhinevad ainult smugeldamise tõkestamise käigus tabatud vietnamlaste ütlustel. Kuid läbi Eesti pole vabasse Euroopasse proovinud pääseda mitte ainult vietnamlased. Näiteks on Eesti idapiiril tabatud ka Iraagi, Süüria, Gruusia, Tadžikistani, Afganistani, Bangladeshi, Egiptuse ja paljude teiste riikide kodanikke.
Eestlaste osalus on marginaalne
PPA praktika näitab, et enamjaolt tegelevad inimsmugeldamisega teiste riikide kodanikud. „2015. aastal avastati mitu Eestist pärit kuritegeliku taustaga isikut Lätis, Leedus ja ka Poolas. Ometi oli Eesti kuritegeliku maailma osalus seal marginaalne, sest piltlikult öeldes tegutsesid eestlastest kurjategijad seal nii-öelda allhanke korras,“ märkis Kuuse.
Teisalt tunnistas PPA ekspert, et hoolimata Eesti kodanike vähese tähtsusega rollist näitab meie kodanike osalus Venemaa ja Eesti territooriumil tegutsevate kuritegelike grupeeringute vahelisi toimivaid kontakte ja organiseerimisvõimet.
Sellegipoolest on keeruline tabada isegi smugeldamisega seotud vahemehi, rääkimata ebaseaduslike reiside peakorraldajaid. Tavapäraselt vahendajad ise piiri ei ületa, vaid transportijad viivad kliendi piirialale, näitavad õige suuna kätte ja annavad viimased suunised. Teisel pool piiri on Kuuse sõnul kokku lepitud punkt, kus ootavad vastuvõtjad.
Smugeldajad teevad aktiivselt tööd ka uute radade leidmisel. Mullu pidasid Kuuse sõnul Vene piirivalvurid kinni mitu ebaseaduslikku rännet organiseerinud Venemaa ja Tadžikistani kodanikku. „Teadaolevalt otsisid ületoimetajad ebaseaduslikuks piiriületuseks sel ajal uusi kohti ja transporditeekondi,“ kirjeldas PPA ekspert.
Smugeldajat on keeruline tuvastada
Europoli raportitest nähtub, et ebaseadusliku piiriülese reisiteenuse osutamist on oluliselt hõlbustanud jagamismajanduse majutus- ja transporditeenused, nagu näiteks majutust pakkuv Airbnb ja taksorakendused, mille abil saab anonüümselt transporti tellida. Suhtlus smugeldajate ja klientide vahel toimub tihti sotsiaalmeedias ning krüpteeritud sõnumirakenduste vahendusel.
Kuuse sõnul polegi alati kerge tuvastada, kas illegaalide saatmiselt tabatud isikud osalevad teadlikult illegaalses skeemis. „Vahele jäänud transportija võib väita, et võttis isikud peale kui hääletajad, iseäranis veel, kui juhtumil ei ole konkreetseid smugeldamise tunnuseid,“ möönis Kuuse.
Praegu on Kuuse väitel inimsmugeldamise riski kasvatanud suvel idanaabrite juures peetud jalgpalli maailmameistrivõistlused. „Venemaalt tulenev sisserände surve on suurenenud ennekõike seoses jalgpalli MMi ajal viisavabalt riiki saabunud isikute sooviga edasi liikuda ELi riikidesse. Samuti suureneb tõenäoliselt ebaseaduslik ränne töörändes ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanike abil,“ selgitas PPA ekspert.
Inimtransiit läbi Eesti
Kuuse sõnul on keeruline öelda, kui palju illegaalseid reisigruppe on pääsenud korrakaitsjatele märkamatult läbi Ida-Euroopa riikide. „PPA hinnangul on siiski tabamiste tõenäosus üle 75%, kuna ebaseadusliku piiriületuste lahendamata juhtumite arv ei toeta oluliselt suuremate gruppide liikumise arvu,“ selgitas Kuuse.
Eesti pole inimsmugeldamise siht riik, vaid pigem osa teest Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikidesse. „Eestit läbivate Euroopa-suunaliste rändeteekondade koostamisel ja ebaseadusliku rände toimetajate leidmisel teevad organiseeritud kurjategijate võrgustikud koostööd Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas paiknevate sidemeestega,“ märkis Kuuse.
Tavapäraselt on kohalike sidemeestest vahendajate roll transpordivõimaluste ja autojuhtide värbamine, kes pärast piiriületust illegaalse teenuse korras toimetavad kliendid juba soovitud sihtkohta Schengeni ruumis.
Mullu avastati Eesti suunal kokku 14 ebaseadusliku rände juhtumit ning kokku peeti nii Eesti kui ka Vene poolel 91 illegaalselt piiriületajat, kellest 70 olid Vietnami kodanikud.
Illegaalne teekond Vietnamist
Ida-Euroopas inimsmugeldamisega tegelevate grupeeringute peamise kliendibaasi moodustavad Schengeni ruumi soovivad Vietnami kodanikud.
Nii on Poola, Bulgaaria ja Baltimaade korrakaitsjad pidanud alates 2011. aastas Schengeni ruumi idapiiril kinni üle 3200 Vietnami kodaniku. Neist ligikaudu kolmandik proovib jõuda Euroopa Liitu läbi Venemaa.
Näiteks 2016. aastal Eesti idapiiril kinni peetud 62 vietnamlase ütlusest selgus, et illegaalsed piirületajad sisenesid idanaabri territooriumile nii Moskva kui ka Peterburi kaudu, aga ka Irkutski, Omski, Novosibirski, Habarovski, Vladivostoki ja teiste linnade kaudu. Teadaolevalt saabusid Vietnami kodanikud Venemaale seaduslikel alustel ehk kehtiva viisaga.
Moskva kaudu saabunud vietnamlaste rännet korraldas Moskvas tegutsev tšetšeenide kuritegelik rühmitus.
Venemaalt Balti riikide kaudu Poola suunal kulgeva ebaseadusliku rände eest ei makstud toimetajatele ette, vaid reisikulutused tuli hiljem tööga tasuda. Enamasti toimetati vietnamlaste grupid öisel ajal autodega Venemaa-Läti, Venemaa-Eesti või Valgevene–Läti/Leedu piiri suunas.
Moskvast sõideti vietnamlastega piirile, kus ebaseadusliku piiriületuse järel anti nad edasi järgmisele toimetajale, kelle ülesanne oli grupp edasi Poola viia. Teadaolevalt tasuti iga ületoimetatud isiku pealt umbes 1000 dollarit, mis maksti ületoimetajatele kätte alles Poolas, mitte varem.
Toimetajaid varustati kompassi, GPS-varustusega mobiiltelefoni ja gaasiballoonidega, mida kasutati peatumiskohtadest lahkudes jälgede hajutamiseks (raskendamaks jälgede avastamist teenistuskoertega). Kinnipidamise korral pidid kõik tunnistama, et igaüks üritas piiri iseseisvalt ületada ning teiste isikutega kohtuti piiril täiesti juhuslikult.
Euroopa mastaabis miljardiäri
Suuremat pilti vaadetes teenisid kriminaalsed ühendused Europoli andmetel 2015. aastal illegaalselt Euroopasse jõudnute transpordi pealt vahemikus 4,7–5,7 miljardit eurot kasumit.
2016. aastal inimsmugeldamisest saadud kasumid kukkusid eeldatavalt 2 miljardile eurole. Siiski teeniti enamik sellest illegaalsest kasumist rändekriisi tippaastatel Vahemerel ja Eugeuse merel, mitte Euroopa Liidu idapiiril.
Seetõttu leiab Kuuse, et kolme aasta eest Lõuna- ja Kagu-Euroopas hoogustunud rändekriisi kõrval pole ebaseaduslik ränne Eesti suunal suur probleem. „Samas on seoses rändekriisiga oodata Euroopa Liidu alale saabunud ja ebaseaduslikult seal viibivate isikute liikumist Eestisse ja läbi Eesti,“ tunnistas Kuuse.
Kuigi PPA teabeanalüüsi juht ei prognoosi illegaalsete rändajate hüppelist kasvu, võib ka Kreeka ja Itaalia numbritega võrreldes väheste juhtumitega kaasneda teisi raskeid kuriteoliike, nagu näiteks narko- ja inimkaubandus. Viimase puhul peavad Euroopasse „tasuta“ pääsenud töötama kriminaalse ühenduse jaoks ja teenima nii tasa enda pileti.
Näiteks muutus ka sel aastal olukord piiril sisuliselt üleöö, kui seoses jalgpalli MMiga saabus Venemaale suur hulk fännipassiga kolmandate riikide kodanikke, kellest osa püüdis illegaalselt edasi Euroopasse pääseda. Surve piirile püsib, sest jalgpalli MMi fännipassi omanikuna tohivad nad Venemaal viisavabalt viibida selle aasta lõpuni.
Euroopas on 2014. aastal alanud põgenikekriis vaibumas, ent juba paistab uus ja oluliselt pikema ja keerukama kujunemislooga kriis, mida võib aimata kiirelt kasvavatest Lääne-Aafrikast saabuvatest ebaseaduslike sisserändajate arvudest. Kui vaadata ülemaailmset rahvastikuprognoosi, on Aafrika ainus kontinent, kus elanikkond veel kasvab ning võib juba aastaks 2050 isegi kahekordistuda.
Hetkel kuum