Äripäev • 14. november 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Kullakangid ja -mündid on üks võimalus kulda investeerida.  Foto: Veiko Tõkman

SEB spetsialist: ärge tehke kogu panust kullale

Kuld on peaaegu müütilise staatusega investeerimisobjekt, mis paistab paeluvat inimesi rohkem kui ükski teine finantsvara. Inglise keeles on tingimusteta kulda armastavatele investoritele antud koguni hellitav hüüdnimi goldbug ehk kullaputukas, kirjutab SEB investeerimisspetsialist Kristofer Vähi.

Kuid kullal ei ole olnud hea aasta, märgib Vähi. Jaanuari tipust on hind langenud 15% ja olles praegu küll aktsiaturgude närvilisuses mõnevõrra tõusnud, leiame selle siiski umbes 10% tipust madalamal.

Vähi märgib, et kulda peetakse traditsiooniliselt turvasadamaks ja pikas plaanis on kuld tõepoolest vara väärtust säilitanud. „Kuid tuleb ära mainida, et pean pika plaani all silmas paarisaja aasta pikkust perioodi,“ täpsustab Vähi. „Öeldakse, et sajandeid tagasi sai untsise kuldmündi eest osta korraliku meeste ülikonna, ning tänapäeval samuti. Seos ja korrelatsioon inflatsiooniga on tõesti olemas ja eriti kõrge hinnatõusuga aastatel. Küll aga pole see seos tüüpilise investori jaoks praktiliseks tarbeks kuigi regulaarne, sest näiteks 1980ndatel ja 1990ndatel kulla hind koguni langes keskmiselt 2-3% aastas. Samal ajal inflatsiooni tõttu hinnad kahekordistusid.“

Vähi kirjeldab, et nagu ka teised toorained, ei maksa kuld dividendi ega intressi. „Seifis seisev kuldmünt või garaažinurgas kanistris olev bensiin ei ole aasta ega kümnendi pärast kuhugi poole arenenud. Seega ei ole toormetes sellist õigustatud ootust, et neid hoides peaks vara väärtus kasvama,“ kirjutab Vähi.

Seega ei sobi kuld ja muud toormed Vähi sõnul pikaajalise osta-ja-hoia tüüpi investori portfelli nii hästi kui aktsiad või võlakirjad. Ning ehkki kuld peab pikas plaanis inflatsiooniga sammu, on tema ajalooline keskmine tootlus siiski väiksem kui näiteks aktsiaturgudel, jäädes näiteks viimase 40 aasta jooksul keskmiselt 2,5% juurde aastas, võrreldes USA aktsiaturu keskmise 8,8%ga või maailmabörside keskmise 7,6%ga.

„Seetõttu ütlengi kullaputukatele, et pikaajalise investori jaoks võiks kuld täita riskide hajutamise rolli, kuid tema madalama keskmise tootluse ja tsüklilisuse tõttu ei tohiks võtta portfellis lõviosa,“ soovitab Vähi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt