Artikkel
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb, et Eesti majapidamiste kindlustunne on halvenenud eluaseme ostmiseks. Foto: Andras Kralla
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: koduotsijate kindlustunne halvenes järsult

    Tänavu viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Mertsina sõnul võivad selle taga olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust.
    "Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane," selgitas ökonomist pressiteates.
    Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks Mertsina hinnangul lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.
    "Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud," ütles ta.
    Ehitusmahu kasv aeglustus
    Mertsina kommenteeris statistikaameti teadet ehitusmahtude suurenemise kohta, öeldes, et ehitusmahtude nõrgema kasvunumbri taga on hooneehitustööde kasvu aeglustumine.
    Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on need ökonomisti hinnangul jätkuvalt tugevad numbrid. Mertsina sõnul näitab see, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest).
    "Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel," selgitas ta.
    Valitsussektor stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti
    Mertsina ütles, et rajatiste ehitus moodustas kõikidest ehitustöödest 39% ning nende taga olid peamiselt riigitellimused. Ta lisas, et Eesti valitsussektori investeeringud on SKP suhtes Euroopa Liidu suurimad. "Kuigi nende kasv peaks järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib meie valitsussektori investeeringute maht SKP suhtes stabiilselt suur ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti," ütles majandusekspert.
    Kui eluruumide ehituslubade maht on Eestis oluliselt väiksem viimase buumi aegsest kõrgtasemest, siis kasutusload on ökonomisti sõnul peaaegu jõudmas juba 2007. aasta tipuni. Samas on uute eluruumide ehituslubade arv sel aastal vähenenud ning ka kasutuslubade arvu kasv on juba kolmandat aastat järjest aeglustumas.
    "Seega võib eeldada järgmisel aastal eluhoonete ehitusmahtude kasvu jätkuvat aeglustumist. Mitteeluruumide kasutuslubade arv on tõusnud aga ligikaudu 85 protsendini viimase buumiaja kõrgtasemest ning nende kasv on viimasel kahel aastal püsinud tugev," ütles Mertsina.
    Majanduseksperdi sõnul on võõrtööjõu kaasamisele vaatamata tööjõupuudus ehituses jätkuvalt suur. Kuigi ehitussektor on saanud endale sel aastal tööle võtta hulgaliselt võõrtööjõudu (sel aastal lühiajalise tööloaga ja pikema tähtajalise loaga kokku 5327 pluss mitteametlikult töötavad võõrtöölised), on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt peamine tegevust takistav põhjus ning see probleem on kasvutrendis. Samas selgitas Mertsina, et tööjõupuudus ei ole üleliigset palgasurvet tekitanud – vähemalt ametliku statistika järgi –, kuna tööjõukulud on viimasel kahel aastal kasvanud müügitulust aeglasemalt. "Siin tuleks aga kindlasti arvestada ka ümbrikupalkade mõjuga," lisas ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.