Äripäev • 26 november 2018
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb, et Eesti majapidamiste kindlustunne on halvenenud eluaseme ostmiseks.   Foto: Andras Kralla

Swedbank: koduotsijate kindlustunne halvenes järsult

Tänavu viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina sõnul võivad selle taga olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust.

"Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane," selgitas ökonomist pressiteates.

Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks Mertsina hinnangul lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.

"Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud," ütles ta.

Ehitusmahu kasv aeglustus

Mertsina kommenteeris statistikaameti teadet ehitusmahtude suurenemise kohta, öeldes, et ehitusmahtude nõrgema kasvunumbri taga on hooneehitustööde kasvu aeglustumine.

Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on need ökonomisti hinnangul jätkuvalt tugevad numbrid. Mertsina sõnul näitab see, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest).

"Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel," selgitas ta.

Valitsussektor stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti

Mertsina ütles, et rajatiste ehitus moodustas kõikidest ehitustöödest 39% ning nende taga olid peamiselt riigitellimused. Ta lisas, et Eesti valitsussektori investeeringud on SKP suhtes Euroopa Liidu suurimad. "Kuigi nende kasv peaks järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib meie valitsussektori investeeringute maht SKP suhtes stabiilselt suur ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti," ütles majandusekspert.

Kui eluruumide ehituslubade maht on Eestis oluliselt väiksem viimase buumi aegsest kõrgtasemest, siis kasutusload on ökonomisti sõnul peaaegu jõudmas juba 2007. aasta tipuni. Samas on uute eluruumide ehituslubade arv sel aastal vähenenud ning ka kasutuslubade arvu kasv on juba kolmandat aastat järjest aeglustumas.

"Seega võib eeldada järgmisel aastal eluhoonete ehitusmahtude kasvu jätkuvat aeglustumist. Mitteeluruumide kasutuslubade arv on tõusnud aga ligikaudu 85 protsendini viimase buumiaja kõrgtasemest ning nende kasv on viimasel kahel aastal püsinud tugev," ütles Mertsina.

Majanduseksperdi sõnul on võõrtööjõu kaasamisele vaatamata tööjõupuudus ehituses jätkuvalt suur. Kuigi ehitussektor on saanud endale sel aastal tööle võtta hulgaliselt võõrtööjõudu (sel aastal lühiajalise tööloaga ja pikema tähtajalise loaga kokku 5327 pluss mitteametlikult töötavad võõrtöölised), on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt peamine tegevust takistav põhjus ning see probleem on kasvutrendis. Samas selgitas Mertsina, et tööjõupuudus ei ole üleliigset palgasurvet tekitanud – vähemalt ametliku statistika järgi –, kuna tööjõukulud on viimasel kahel aastal kasvanud müügitulust aeglasemalt. "Siin tuleks aga kindlasti arvestada ka ümbrikupalkade mõjuga," lisas ta.

Hetkel kuum