• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • 26.11.18, 12:20

Swedbank: koduotsijate kindlustunne halvenes järsult

Tänavu viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb, et Eesti majapidamiste kindlustunne on halvenenud eluaseme ostmiseks.
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb, et Eesti majapidamiste kindlustunne on halvenenud eluaseme ostmiseks.
  • Foto: Andras Kralla
Mertsina sõnul võivad selle taga olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust.
"Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane," selgitas ökonomist pressiteates.
Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks Mertsina hinnangul lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.
"Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud," ütles ta.
Ehitusmahu kasv aeglustus
Mertsina kommenteeris statistikaameti teadet ehitusmahtude suurenemise kohta, öeldes, et ehitusmahtude nõrgema kasvunumbri taga on hooneehitustööde kasvu aeglustumine.
Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on need ökonomisti hinnangul jätkuvalt tugevad numbrid. Mertsina sõnul näitab see, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest).
"Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel," selgitas ta.
Valitsussektor stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti
Mertsina ütles, et rajatiste ehitus moodustas kõikidest ehitustöödest 39% ning nende taga olid peamiselt riigitellimused. Ta lisas, et Eesti valitsussektori investeeringud on SKP suhtes Euroopa Liidu suurimad. "Kuigi nende kasv peaks järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib meie valitsussektori investeeringute maht SKP suhtes stabiilselt suur ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti," ütles majandusekspert.
Kui eluruumide ehituslubade maht on Eestis oluliselt väiksem viimase buumi aegsest kõrgtasemest, siis kasutusload on ökonomisti sõnul peaaegu jõudmas juba 2007. aasta tipuni. Samas on uute eluruumide ehituslubade arv sel aastal vähenenud ning ka kasutuslubade arvu kasv on juba kolmandat aastat järjest aeglustumas.
"Seega võib eeldada järgmisel aastal eluhoonete ehitusmahtude kasvu jätkuvat aeglustumist. Mitteeluruumide kasutuslubade arv on tõusnud aga ligikaudu 85 protsendini viimase buumiaja kõrgtasemest ning nende kasv on viimasel kahel aastal püsinud tugev," ütles Mertsina.
Majanduseksperdi sõnul on võõrtööjõu kaasamisele vaatamata tööjõupuudus ehituses jätkuvalt suur. Kuigi ehitussektor on saanud endale sel aastal tööle võtta hulgaliselt võõrtööjõudu (sel aastal lühiajalise tööloaga ja pikema tähtajalise loaga kokku 5327 pluss mitteametlikult töötavad võõrtöölised), on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt peamine tegevust takistav põhjus ning see probleem on kasvutrendis. Samas selgitas Mertsina, et tööjõupuudus ei ole üleliigset palgasurvet tekitanud – vähemalt ametliku statistika järgi –, kuna tööjõukulud on viimasel kahel aastal kasvanud müügitulust aeglasemalt. "Siin tuleks aga kindlasti arvestada ka ümbrikupalkade mõjuga," lisas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 26.11.18, 08:15
Ehitajate jõud suurenes
Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16% rohkem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele