Ehitajate jõud suurenes

Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 863 miljoni euro eest, millest hooneid 527 miljoni ja rajatisi 336 miljoni euro eest. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13% ja rajatisi 22% rohkem.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7% ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis 6%, mullu samal ajal 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aasta kolmandas kvartalis kasutusse 1395 uut eluruumi ehk 85 eluruumi vähem kui aasta eest. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

2018. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1673 eluruumi ehitamiseks, mida on 4% vähem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 206 mitteelamut kasuliku pinnaga 305 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- ja laopinda. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.