Kokkuleppes seisab, et Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) võtab enda kanda 800 000 barrelit ning OPECisse mitte kuuluvad, aga siiski naftaleppes osalevad riigid omakorda 400 000 barrelit. Enne kohtumist räägiti, et OPECi kärped jäävad 1–1,4 miljoni barreli juurde päevas, mis tähendab, et kohtumine lõppes sisuliselt üllatusteta.

Uudise peale hakkas kohe kerkima ka nafta hind: Brent tõusis pea 5%, 63 dollarini barrelist, WTI edenes 4,3%, 53,69 dollarini barrelist.

OPECi naftakohtumine toimus ajal, mil OPEC ja organisatsiooni mitte kuuluvad riigid seisavad silmitsi nafta hinna suurima langusega alates 2008. aastast. Viimase kahe kuu jooksul on naftabarreli hind kukkunud pea 30% ning hakanud seega survestama oluliselt naftariikide majandust.

JBC Energy Groupi analüütik Johannes Benigni ütles CNBC-le reedel antud kommentaaris, et OPEC on eriti koostöös Venemaaga väga tugev ning kokkuleppele kindlasti jõutakse. Nii ei uskunud ta, et läbirääkimised nädalavahetusse venivad.

Seekordset kohtumist on iseloomustatud kui äärmiselt politiseeritut. Kui neljapäeval asjaosalised omavahel kokkuleppele ei jõudnud ning ütlesid, et annavad täpsetest tootmiskärbetest teada pärast Venemaa otsust, läksid asjad tõusvas joones reedel, mil Venemaa teatas, et on nõus naftatootmist kärpima enam kui 200 000 barreli jagu päevas.

OPECi allikad on varasemalt Reutersi ajakirjanikele öelnud, et organisatsioon vähendaks kollektiivset naftatootmist üle miljoni barreli jagu päevas, kui Venemaa on nõus kärpima 150 000 barrelit. Kui kärped jäävad 150 000 barreli juurde, siis kärbiks OPEC omalt poolt 1,3 miljonit barrelit.

Kuigi võiks arvata, et Venemaa otsus tootmist kärpida sillutas teed OPECi lõplikule otsusele, asjad siiski nii ei läinud. Kuna Iraanile kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid ja see on pannud põntsu riigi naftaekspordile, nõudis Iraan, et tema OPECi tootmiskärbetest osa võtma ei peaks. Kuigi esiti oli OPECi riikidest enamik Iraani nõudmistele vastu, leiti lõpuks siiski, et tootmise kärpimise kohustusest jäävad lisaks Iraanile kõrvale ka Liibüa ning majandusraskustes ja sotsiaalses kriisis ägav Venezuela.

OPECi president ning Araabia Ühendemiraatide naftaminister Suhail Mohamed Al Mazrouei ütles CNBC-le antud kommentaaris, et kui jätta välja need riigid, kes said naftaleppes erandi, kärbivad naftaleppes osalevad riigid tootmismahte oktoobrikuise tasemega võrreldes umbes 2,5%. Ühtlasi pani OPEC juba paika vahekohtumise uueks aastaks, et analüüsida, mil viisil on tootmiskärped turule mõjunud. See kohtumine toimub aprillis.

Oodatult keeruliseks kujunes kohtumisel naftakärbete nii-öelda jaotamine. OPEC ei olegi teada andnud, kui palju iga organisatsiooni liikmesriik individuaalselt tootmist kärbib. Ainuke, kes oma tootmisplaane poetas, oli Saudi Araabia, keda peetakse organisatsiooni de facto liidriks. Riigi energiaminister Khalid al-Falih ütles, et kui novembris pumpas riik maapõuest välja 11,1 miljonit barrelit naftat, väheneb see detsembris 10,7 miljoni ning jaanuaris 10,2 miljoni barrelini.

"See on osaliselt seotud sellega, et tahame uut aastat alustada nii-öelda õige jalaga ja näidata oma osalemist naftaleppes. Me teeme, mida me oleme lubanud," ütles al-Falih.

Saudide avaldust on meedias peetud üllatuslikuks, sest teadupärast on saudidel praegu päris keerulised ajad seoses kaks kuud tagasi toimunud ajakirjaniku Jamal Khashoggi jõhkra mõrvaga. Saudide maine maailmas on märkimisväärselt halvenenud ning Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes on oma rahvale lubanud madalamat kütuse hinda, kasutab nüüd saudide haavatud mainet enda kasuks ära ning survestab saudisid tootmist suurena hoidma.