Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prangli võib pühadeks elektrita jääda

    Prangli praamiühenduse jaoks ehitatud Wrangöt kimbutavad erinevad mured.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

    Põhja-Eesti ainsat püsiasustusega Prangli saart kimbutavad probleemid laevaühendusega juba aasta algusest peale, nüüd ähvardab Viimsi praamiühenduse vaidlus saare sootuks vooluta jätta, kardavad kohalikud.

    "Praegune olukord oleks naeruväärne, kui see ei oleks saareelanikele lausa traagiline – kuni hanke kaotaja AS Kihnu Veeteed jageleb liinilepingu üle, kannatab Prangli saare rahvas. Jõulud on tulemas, kuidas teile meeldiks, kui peaksite need veetma ilma elektrita? Ilma korralikult varustamata poeta?" kirjutas valitsusele Prangli saarevanem Terje Lilleoks.
    Viimane kord algasid probleemid saarel 24. septembril, kui praamlaev Wrangö läks kolmeks nädalaks korralisse dokki, kust ta pidi remonditult liinile naasma 15. oktoobril. Alustuseks venis remondiaeg algse kolme nädala asemel kaks kuud pikemaks, Wrangö saabus dokist tagasi alles eelmisel nädalal.
    "Selle tõttu on tegemata jäänud saarele elutähtsad veosed, mis on meile talve üleelamiseks hädavajalikud – tankla on kütusest tühi, elektrijaamas jätkub kütet vaid paariks nädalaks, poodi on toomata suuremahulised talvevarud, rääkimata elanike planeeritud kaubaveost," ütles Lilleoks.
    "Isegi on halb, et n-ö saare jaoks ehitatud laev ei vasta meie merelistele oludele, aga et ta lihtsalt seisab, sest eelmised viis aastat saarerahvast teenindanud ettevõte ei suuda kaotusega leppida, on kuritegelik sigadus. Keegi peab võtma vastutuse ja kannatama ei pea mitte saareelanikud," lisas ta.
    Viimsi vallavalitsus otsustas nädala algul tunnistada Prangli praamiühenduse hankel võitjaks ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Tuule Liinid OÜ. Sellega ei olnud rahul aga konkurendid ja praegu Prangli ühendust teenindava Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles Eesti Päevalehele, et Tuule Liinide puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga, kes eelmisele hankele läks koos (samuti Leedole kuuluva) Saaremaa Laevakompaniiga. "Üksi poleks Tuulte Liinid kvalifitseerunud. Kuna SLK on aga pankrotis, siis hange tühistati. Nüüd kutsus Viimsi vald pärast hanke tühistamist aga Tuulte Liinid uuesti pakkumist tegema," oli ta pahane.
    Tuule Liinid pöörduski asjaga kohtusse ja kohus keelas vallal esialgu lepingu sõlmimise ära.
    Viimsi valla teatest selgub, et abivallavanema Margus Kruusmägi sõnul võitis madalaima hinnaga pakkumine, mille esitas Tuule Liinid OÜ, pakkumine oli 133 755 eurot soodsam kui Kihnu Veeteede ASil.
    „Meie jaoks on oluline taastada võimalikult kiiresti Prangli laevaliiklus, et tagada saare elanikele mugav ja turvaline ühendus. Oleme maikuust laevaliikluse toimimisega tegelenud, eelmine hange vaidlustati, millest tulenevalt leidsime, et otsime vedaja nüüd lühemaks perioodiks, et ette valmistada juba pikemaajalist hanget tulevikuks. Ühtlasi oleme läbi rääkimas ka riigiga, et leida võimalused uue ja sobilikuma laeva leidmiseks, lisas Kruusmägi.
    Viimsi vallavalitsus korraldas 8. mail avatud hankemenetlusena riigihanke, leidmaks vedaja Kelnase–Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018–31.10.2023. Hankele laekus kaks pakkumust: ühispakkujatelt Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii maksumusega 1 997 510 eurot ilmakäibemaksuta ning ASilt Kihnu Veeteed maksumusega 4 233 420 eurot ilma käibemaksuta. Toonane hange vaidlustati ja Viimsi vallavalitsus tunnistas selle riigihanke kehtetuks.
    Ajutiselt teenindas Prangli saare ja mandri vahelist liini ASilt Kihnu Veeteed tellitud parvlaev Vesta, lepingu tähtaeg on 18.12.2018.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Metsamajandajad metsanduses pikka plaani ei näe
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.