Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prangli võib pühadeks elektrita jääda
Prangli praamiühenduse jaoks ehitatud Wrangöt kimbutavad erinevad mured.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Põhja-Eesti ainsat püsiasustusega Prangli saart kimbutavad probleemid laevaühendusega juba aasta algusest peale, nüüd ähvardab Viimsi praamiühenduse vaidlus saare sootuks vooluta jätta, kardavad kohalikud.
"Praegune olukord oleks naeruväärne, kui see ei oleks saareelanikele lausa traagiline – kuni hanke kaotaja AS Kihnu Veeteed jageleb liinilepingu üle, kannatab Prangli saare rahvas. Jõulud on tulemas, kuidas teile meeldiks, kui peaksite need veetma ilma elektrita? Ilma korralikult varustamata poeta?" kirjutas valitsusele Prangli saarevanem Terje Lilleoks.
Viimane kord algasid probleemid saarel 24. septembril, kui praamlaev Wrangö läks kolmeks nädalaks korralisse dokki, kust ta pidi remonditult liinile naasma 15. oktoobril. Alustuseks venis remondiaeg algse kolme nädala asemel kaks kuud pikemaks, Wrangö saabus dokist tagasi alles eelmisel nädalal.
"Selle tõttu on tegemata jäänud saarele elutähtsad veosed, mis on meile talve üleelamiseks hädavajalikud – tankla on kütusest tühi, elektrijaamas jätkub kütet vaid paariks nädalaks, poodi on toomata suuremahulised talvevarud, rääkimata elanike planeeritud kaubaveost," ütles Lilleoks.
"Isegi on halb, et n-ö saare jaoks ehitatud laev ei vasta meie merelistele oludele, aga et ta lihtsalt seisab, sest eelmised viis aastat saarerahvast teenindanud ettevõte ei suuda kaotusega leppida, on kuritegelik sigadus. Keegi peab võtma vastutuse ja kannatama ei pea mitte saareelanikud," lisas ta.
Viimsi vallavalitsus otsustas nädala algul tunnistada Prangli praamiühenduse hankel võitjaks ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Tuule Liinid OÜ. Sellega ei olnud rahul aga konkurendid ja praegu Prangli ühendust teenindava Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles
Eesti Päevalehele, et Tuule Liinide puhul on tegemist sisuliselt riiulifirmaga, kes eelmisele hankele läks koos (samuti Leedole kuuluva) Saaremaa Laevakompaniiga. "Üksi poleks Tuulte Liinid kvalifitseerunud. Kuna SLK on aga pankrotis, siis hange tühistati. Nüüd kutsus Viimsi vald pärast hanke tühistamist aga Tuulte Liinid uuesti pakkumist tegema," oli ta pahane.
Tuule Liinid pöörduski asjaga kohtusse ja kohus keelas vallal
esialgu lepingu sõlmimise ära.
Viimsi valla teatest selgub, et abivallavanema Margus Kruusmägi sõnul võitis madalaima hinnaga pakkumine, mille esitas Tuule Liinid OÜ, pakkumine oli 133 755 eurot soodsam kui Kihnu Veeteede ASil.
„Meie jaoks on oluline taastada võimalikult kiiresti Prangli laevaliiklus, et tagada saare elanikele mugav ja turvaline ühendus. Oleme maikuust laevaliikluse toimimisega tegelenud, eelmine hange vaidlustati, millest tulenevalt leidsime, et otsime vedaja nüüd lühemaks perioodiks, et ette valmistada juba pikemaajalist hanget tulevikuks. Ühtlasi oleme läbi rääkimas ka riigiga, et leida võimalused uue ja sobilikuma laeva leidmiseks, lisas Kruusmägi.
Viimsi vallavalitsus korraldas 8. mail avatud hankemenetlusena riigihanke, leidmaks vedaja Kelnase–Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018–31.10.2023. Hankele laekus kaks pakkumust: ühispakkujatelt Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii maksumusega 1 997 510 eurot ilmakäibemaksuta ning ASilt Kihnu Veeteed maksumusega 4 233 420 eurot ilma käibemaksuta. Toonane hange vaidlustati ja Viimsi vallavalitsus tunnistas selle riigihanke kehtetuks.
Ajutiselt teenindas Prangli saare ja mandri vahelist liini ASilt Kihnu Veeteed tellitud parvlaev Vesta, lepingu tähtaeg on 18.12.2018.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.