Maade kasutamine peab olema reguleeritud üksnes avaliku planeeringuga ja uued kitsendused on ülemäärased ning seega põhiseadusevastased.

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul süveneb iga aastaga seadusloomes suundumus, kus eraomandisse suhtutakse kui nõukogudeaegsesse üldrahvalikku hüvesse, mida igaüks võib lükata ja tõmmata. „Iga ametkond lisab oma kivi sellesse kitsenduste müüri ja lõpuks ei paista enam päikestki üle selle müüri omaniku maale,“ ütles Pärna.

„Paljud omanikud on arvamusel, et me tahtsime vaba riiki, aga oleme saanud haldusriigi, kus iga omaniku tegevus allub ametniku järelvalvele, haldussunnile või loakohustusele. Eesti pindalast veerand on looduskaitseliste piirangutega, samas maade väljaostmise tähtajad on aastatepikkused. 130 000 omanikku on kitsendatud muinsuskaitseliste piirangutega, kuid riik jagab toetusraha renoveerimiseks vähem, kui kulutab nõukogudeaegse arhitektuuri lammutamisele,“ seisab liidu teates.

„Valitsejate suhtumist eraomandisse näitab see, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu ei ole kunagi saadetud Eesti Omanike Keskliidu seisukohavõtmiseks.“

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a loodud kinnisvaraomanike esindusühendus, kuhu kuulub 63 000 liiget.

"Riik plaanib kehtestada kahele kolmandikule põllumaadest ranged keelud ja käsud," kirjutas tänane Äripäev. "Seaduseelnõu keelab ehitamise maadel, mis on tunnistatud väärtuslikuks põllumaaks. Kes sellistel maadel midagi muud teha tahab, see peab selleks põllumajandusametist eraldi loa saama. Ühe hooga keelatakse ka põllumaade metsastumine, mis tähendab, et maaomanikule hakkab kehtima niitmiskohustus."