Pensionisüsteem vajab muutust, mitte lammutamist

Vaatamata kehvale tootlusele oli pensionisüsteemi loomine hea otsus ja see tuleks muuta atraktiivsemaks ka tööandjatele, leidsid Äripäeva raadiosaate "Fookuses on kindlustus" külalised.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järv (vasakult), SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ning riigikogu esimees Eiki Nestor leiavad, et praegune pensionisüsteem vajab muutust, kuid lammutada seda ei maksa.  Foto: Liis Treimann

Saade valmis koostöös Eesti Kindlustusseltside Liiduga. Riigikogu esimees ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kes on pensionisüsteemi üks arhitektidest, ütles, et süsteemi loomata jätmisel oleks Eesti praegu kehvemas seisus ning jutud raha põlemisest fondides ei vasta tõele.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järv nentis, et praegune pensionär ei näeks küll suurt vahet, sest teine sammas on esimese sambaga võrreldes väike. "Kui vaatame 20 aastat edasi, siis teise samba osatähtsus võrreldes esimese sambaga kasvab oluliselt. Kui siiamaani poleks teinud, siis oleks praegu see kallim."

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst ütles, et pensionisüsteem on veel noor ning päris tulemusi hakkame nägema alles 20 aasta pärast.

Kõik saates osalenud olid nõus, et sellegipoolest tuleks pensionisüsteemis muudatusi teha, näiteks tööandja pensionis.

Teise samba lõhkumine pole lahendus

Kõik saates osalejad nentisid, et Isamaa idee teha teine sammas vabatahtlikuks on tuleviku arvestades vastutustundetu.

"Numbreid on korratud palju, meil on 2060. aastaks 250 000 tööealist vähem kui praegu, aga lisandub 100 000 pensionäri. Kuidagi peab klattima seda asja," ütles Järv, kelle sõnul töötab esimene sammas selle pealt, et tööealine inimene teeb sinna sissemakseid ja sealt makstakse pensione. "Paratamatu, et sellises süsteemis pensioni tõstmine kujuneb keeruliseks."

Kuula täispikka saadet "Fookuses on kindlustus" siit:

Pärast Isamaa teise samba reformi oleks inimesel kolm valikut: kas jätkata raha kogumist teise samba fondidesse samamoodi nagu seni, kanda kogutud raha edasi oma investeerimiskontole, kus seda saab oma käe järgi väärtpaberitesse investeerida, või võtta raha üldse välja ja lõpetada teise samba sissemaksed.

Praegu makstakse esimesse sambasse töötasust 20 protsenti ning töötajaid on umbes kaks korda rohkem kui pensionäre. See kordaja langeb Holsti sõnul tulevikus umbes 1,3–1,4 juurde, mis tekitab meile suuri probleeme. "Juba praegu on pensionärid vaesed. Selleks ongi süsteemi vaja, et seda parandada. See on väga suur risk. Ei tohi teha nii, et teeme täna otsuse ja jätame kalkuleerimise homsesse."

Raha põlemine ei vasta tõele?

Nestori arvates pole pensionifondide väike tootlus probleem ning jutud raha põlemisest ei vasta tõele.

"Minu arvates ütles Andres Viisemann (LHV pensionifondide juht – toim) hästi, et tema esimene ülesanne on, et raha säiliks. Teine ülesanne on, et tootlus oleks suurem kui inflatsioon, ja kolmas on, et tootlus on suurem kui konkurentidel," rääkis Nestor. "Kui rahapaigutajad sellise loogika järgi käituvad, on kõik hästi."

Nestori sõnul on pensionifondide viimase 15 aasta keskmine tootlus olnud OECD andmetel 3,9 protsenti ja reaaltootlus 0,9 protsenti ning ei saa öelda, et raha on fondides põlenud.

Liiga konservatiivne lähenemine

Indrek Holst ütles, et negatiivsete uudiste järel ei soovita fondide sisulisi kommentaare enam kuulata. "Ma ei taha kuidagi välja vabandada, aga raportisse peab sisse vaatama, kas õunu võrreldakse õuntega või mitte. Tihtipeale ei pruugi see nii olla."

"Me oleme tahtnud liiga palju kaitsta inimest investeerimisriskide eest," seletas Holst. "Nüüd hakatakse lõpuks aru saama, et need piirangud lähevad inimese enda huvide vastu. Kui ettepoole vaadata, siis usun, et meie fondidel on kompetents olemas ja konkurentsivõime paraneb."

Janno Järv nentis, et tootlused ongi vahepeal negatiivsed ning sellega tuleb arvestada. "Keegi pole 100 protsenti kaitstud. Kui me hakkame iga jõnksu peale süsteemi reformima, siis kukuvad asjad kiiresti kokku."

Samas on analüütiku sõnul olnud Eestis valitsemistasud ajalooliselt väga suured ning tasude vähenemine on väga teretulnud. "Indeksifond on elegantne lahendus. See, et haldustasud vähenevad, hakkab meie tootlust positiivselt mõjutama."

Kuidas pensionisüsteemi reformida?

Saates osalenud arvasid, et pensionisüsteemi peaks rohkem kaasama tööandjaid ning muutma süsteemi nende jaoks atraktiivsemaks.

Nestor tunnistas, et tööandja pensioni on sattunud üks suur aps ning surve seda luua ei tulnud Eesti ühiskonnast, vaid Euroopa Liidust. "Viga on selles, et maksustame seda täie laksuga. Kui tahad inimese pensionisambasse panustada, pead panema ka esimesse ja teise. Seda on korraga liiga palju nõuda," ütles ta.

Holsti arvates võiks tööandja pensioni muuta paindlikumaks. "Tuleks mõelda, kuidas tööandjaid kaasata. Seda süsteemi loogikat ei tohiks lõhkuma hakata, pigem tuleks vaadata tervikule otsa ja vaadata, mis on puudu."

Tööandjate huvi on suur

Tööandjate huvi mõistliku süsteemi vastu on suur, sest Eestis on tööjõupuudus ning ettevõtjatel on huvi töötajaid enda juures hoida. "Turu loogika järgi peaks tööandjal olema huvi pensionit maksta ja seda suurendada. Ettevõtjad tahavad pikaajalist töösuhet," ütles Nestor.

Üks probleem on ka see, et inimesed hakkavad pensioni peale mõtlema liiga hilja. "Meie praktiline kogemus näitab, et noorele inimesele on väga keeruline pensionist rääkida. Olgem lõpuni ausad, noori ei saa ka sundida 30–40 aastat ette mõtlema," ütles Holst, kelle sõnul hakatakse pensionile mõtlema alles 47–50aastaselt.

Järv lisas, et üle tuleb vaadata ka väljamaksete süsteem, mis ei pruugi inimeste vajadusele alati vastata. "Inimesed on erinevad, aga väljamaksete graafikud põhinevad keskmise eluea arvutustel. Osade inimeste jaoks see väga kurbadel põhjustel ei päde."

Jaga lugu:
Hetkel kuum