Rahapesuohuga riikide nimekiri pandi kalevi alla

Veel kaks nädalat tagasi lootis Euroopa Komisjoni õigusvolinik Vera Jourova, et rahapesuvastase võitlusega on liikmesriigid kaasa minemas  Foto: Reuters/Scanpix

Suurriikide lobitöö näitas jälle oma võimu, kui Euroopa Liit oli sunnitud tühistama Saudi Araabia ja nelja USA territooriumi lisamise rahapesuohuga riikide nimekirja.

Euroopa Liidu nimekiri puudulike järelevalvemeetmetega jurisdiktsioonidest on peamiselt "nimetava ja häbistava" iseloomuga, sellega ei kaasne muid sanktsioone, kui kohustus pankadele tehingud selliste territooriumitega veel kord üle vaadata.

Sellest hoolimata ei jätnud ei USA ega Saudi Araabia vastamata tugeva lobitööga, kui Euroopa Komisjon kavatses lisada Euroopa Liidu musta nimekirja Saudi Araabia ning neli USA piirkonda Puerto Rico, Guami, USA Neitsisaared ja USA Samoa.

Reutersiga kõnelenud Euroopa Liidu ametnikud tunnistasid, et kõik liikmesriigid sattusid kohe nii saudide kui ka USA surve alla, hoiatavaid kirju saatis USA rahandusminister Steven Mnuchin ning Saudi kuningas kasutas liikmesriikide veenmiseks ära Araabia liiga ja Euroopa Liidu kohtumist Sharm el-Sheikhis. Saudi Araabia on Euroopa Liidu oluline kaubanduspartner nii kaupade kui ka relvade osas.

Nagu tonn telliseid

Lobitöö tulemusel hääletasid Euroopa Komisjoni vastu kõik 28 liikmesriiki ning USA saadik Euroopa Liidus Gordon Sondland sai võimaluse märkida, millise ajaraiskamisega seal Euroopa Liidus küll tegeletakse. Üks Euroopa Liidu ametnik kommenteeris juhtunut Financial Timesile, öeldes: "ameeriklased langesid meile peale nagu tonn telliseid."

Suubritannias majanduskuritegevuse uurimiskeskust juhtiv Tom Keatinge märkis arvamusloos Briti ärilehele, et aastatepikkune praktika näitab, et rahapesuvastaste meetmete nõudmine ja musta nimekirja kandmine on pigem maailma võimsate viis sanktsioneerida riike, kellega rahvusvaheliselt hästi läbi ei saada, mitte viis rahapesu vastu võidelda. Selliselt võib iseloomustada nii rahvusvahelist rahapesu ja majanduskuritegevusega tegelevat töörühma FATF kui nüüd siis ka Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu musta nimekirja sattumiseks peavad riigi või territooriumi rahapesuvastaste meetmetes olema tugevad puudujäägid või ei tehta piisavalt, et välistada terrorismi finantseerimine.

Lisaks pidi jurisdiktsioone saama nimekirja kanda ka juhul, kui piirkonnas registreeritud ettevõtete tegelike omanike kohta ei avaldata piisavalt informatsiooni või on nõrgad reeglid, mis nõuavad kahtlastest ülekannetest teatamist.

Tegelike omanike avalikustamisega on probleeme ka Euroopas Liidus sees, vähemalt praegu, kui Suurbritannia on veel liikmesriikide seas. Sarnane olukord valitseb niinimetatud Briti krooni sõltkondades Mani, Jersey ja Guernsey saarel. Neil kolmel saarel ei kehti nimelt ELi reeglid ettevõtete tegelike omanike registreerimise ja avalikustamise kohta.

Mäss Suurbritannia maksuparadiiside vastu

Nüüd on aga selle olukorra vastu mässu tõstnud peaminister Theresa May erakonnakaaslased, kes nõuavad avalike registrite sisseseadmist 2020. aastaks, kirjutab Financial Times.

Jersey saar on varasemalt hoiatanud, et sellega kaasneks konstitutsionaalne kriis, sest krooni sõltkonnad on iseseisvad üksused ja Suurbritannia valitsus neid mingil moel ei esinda.

Tooride parlamendiliikme Andrew Mitchelli ja leiboristidest Margaret Hodge'i ettepanekul on aga 20 toori allkiri. Arvestades, et Theresa May valitsusel on napp, kaheksaliikmeline enamus, on peaministri eelnõusid võimalik tagasi lükata kõigest 5 vastu hääletava toori abil. May peab aga veel märtsis kuidagi leidma toetust seoses Brexiti hääletustega. Sellele panustavadki parlamendiliikmed, kes soovivad krooni sõltkondi korrale kutsuda. Nii leiboristid, liberaaldemokraadid kui Šoti rahvuspartei on lubanud ettepanekut toetada.

Kavatsuse autorid märgivad eelnõus, et krooni sõltkonnad hõlbustavad oma tegevusega majanduskuritegevust ja maksude vältimist, viidates sealjuures nn Panama lekkest saadud teabele. Eelnõu rakendumise korral peaksid kolm saart avalikustama kõigi ettevõtete omanikud, kellele kuulub vähemalt 25% osalus.

Sõltkonnad omakorda väidavad, et seadusandluse karmistamine soosiks lihtsalt maksuparadiise, kus tegutsevate ettevõtete kohta on veelgi vähem teada. Selliste jurisdiktsioonide hulka kuulub ka USA Delaware'i osariik.

Mitchell ja Hodge on ühe korra sarnase ettepaneku suutnud juba läbi suruda, nimelt kehtestati selline kord möödunud aasta maikuus teiste Briti ülemereterritooriumite suhtes. Hiljem lasi Suubritannia välisministeerium küll muudatused põhja sellega, et pikendas registrite kehtestamise tähtaega 2020. aastalt 2023. aastale.

Hetkel kuum