Tallinna börsi võitjad-kaotajad 2018

Lisaks LHV Pangale, mille aktsiad on Tallinna börsil noteeritud, oli hea aasta ka Tallinna börsil võlakirjade nimekirjas osalevatel Admiral Marketsil ja Inbankil. LHV kasvatas kasumit 23%, Admiral Markets 58% ja Inbank 24%. Kas pidu jätkub? Mingeid suuri riske investorid ja analüütikud lähimas tulevikus ei näe. Baltimaade ärikeskkond on endiselt hea, sest majandus on kasvuteel, rahval on sääste ja tööpuudus ei kummita.

LHV nooremanalüütiku Gert Siniloo sõnul jääb 2018. aasta eeskätt meelde ühe suure lahkumise ja ühe suure tulemise järgi. Nimelt teatati möödunud kevadel paljude väikeinvestorite lemmiku Olympic Entertainment Groupi (OEG) börsilt äraviimisest ning ametlikult lõpetas OEG kauplemise oktoobris. Samas tõi Tallinna Sadama aktsiaemissioon Tallinna börsile tuhandeid uusi jaeinvestoreid, kes on märkimishinnaga võrreldes teeninud üle 26% tootlust, millele lisandub oodatava 5% tootlusega dividend. 2018. aasta lõpukuudel kandus Balti turgudele USAst alguse saanud müügilaine, mis langetas ka siinsete väärtpaberite hindu ja viis aasta lõpuks Balti indeksid suurde langusse.

Börsiettevõtted on näidanud korralikke tulemusi ja vastavad LHV analüütikute ootustele. “Nii müügitulu kui ka kasuminumbrid (EBITDA ja puhaskasum) kasvasid 2018. aastal näiteks nii Tallinna Kaubamaja Grupil, Tallinna Veel, Merko Ehitusel (neil küll EBITDA veidi langes, kuid puhaskasum kasvas 32%) kui ka Tallinna Sadamal (mille puhaskasumit mõjutasid mullu riigile makstud rekordilised dividendid, ent EBITDA kasvas 12%). Need on kõik ka dividendimaksjad ning näiteks Kaubamaja ja Merko on juba priske dividendiettepaneku ka teinud. Varasematest aastatest märksa kõrgemat dividendi lubab ka kasumlikkuse survet tundev Tallink,” toob esile Siniloo.

Ka on ettevõtteid, kes müügitulu vähenemisest hoolimata on suutnud tublisti kasumlikkust parandada (Nordecon), kui ka neid, mille käive kasvas, kuid kasumlikkust sõid ühekordsed kulud, mis peaksid lähiajal hajuma (Harju Elekter), nentis LHV.

“Tallinna Sadam on stabiilne ja korraliku dividendiga aktsia,” ütles riigikogu liige Toomas Kivimägi, kellel on portfellis mitme Eesti firma aktsiaid. “Ettevõte on heades kätes. Nende tegevus on palju mitmekesisem kui aastat kümme tagasi ehk ühe sektori riskid ei oma enam nii suurt osakaalu kui varem. Viimaselt kvartalilt lootsin veidi enamat. Aga perspektiivi suhtes olen vägagi optimistlik.”

SEB analüütiku Eduardas Petrulise sõnul oli Tallinna Sadama edu IPO-l vägev, kuid küsimus on selles, kas ettevõte suudab edaspidi ka häid tulemusi näidata, kuna viimase kvartali edu põhines suuresti vedellasti mahu suurenemisel, millele andis kasvu nafta hinna tõus.

Investor Andres Lume leiab, et aktsia on igati hea, ja ostis seda hiljuti juurde.

Kivimäe arvates on Tallink riskantne. “Aktsia hinna ja kasumi suhtarv (P/E) on 17, mis aktsiale suurt tõusuruumi ei jäta. Aktsia muudab atraktiivseks lubatud dividend 5 senti aktsia kohta, lisaks aktsiakapitali vähendamine. Kui seda ootust poleks, oleks aktsia hind alla 1 euro. Aga paanikaks pole põhjust: Tallink on heades kätes ja professionaalselt juhitud, ent kõige vastu ei saa parimadki: Soome turistide arvu langus, konkurentsi tihenemine, kütuse hinna tõus.”

SEB pank kiidab Merko Ehituse tulemusi. Positiivne hinnatõus 4,4% oli üks vähestest eranditest Tallinna börsil, mida soodustasid finantstulemused (tulud ja puhaskasum +31,6%) ning väga suuremeelne dividendiettepanek.

Tallinki puhul tõi SEB välja, et ettevõte tuli suhteliselt kergesti toime alkoholiaktsiisi tõusu mõjuga. Positiivne on ka see, et Tallinkil on nüüd nõuetekohane dividendipoliitika 0,05 euro suuruse suunisega.

Tallinna Vee puhul toovad investorid välja, et endiselt pole selge tariifivaidluse tulemus. Ettevõte on olnud hea dividendimaksja, kuid viimastel aastatel on see vähenenud. Andres Lume plaanib aktsiat müüa, kuigi nendib, et kunagi oli see tema lemmik.

Üle ühe euro kasumit aktsia kohta teenis neli börsifirmat. Neist üks, EfTEN III fond koguni peaaegu 2 eurot, millest pool jagab ka kenasti aktsionäride vahel ära. Teine asi mis investoreid veelgi rohkem huvitab, on see, kui palju kasumist ka välja makstakse, ehk mis on dividenditootlus.

Siin oli mitu üllatust. Harju Elekter ja Tallink vähendasid dividendi. Tallinki puhul tehti otsus maksta välja 0,12 senti aktsia kohta ehk tõus eelmise aastaga võrreldes on 300 protsenti ja tootlus on sellisel juhul 11%. Samas on siin tegu erakorralise maksega. Nimelt dividendina plaanitakse maksta hoopis 0,05 eurot, kuid ülejäänud 0,07 eurot on aktsiakapitali vähendamisest. Nii et tegelikult kahanes Tallinki dividend võrreldes eelmise aastaga 16% ja kui erakorralist väljamakset poleks, siis jääks dividenditootlus alla 5%.

Kui Tallink välja arvata, siis konkurentsitult suurimat tootlust pakub Merko 9,8%ga. Investeerides täna 10 000, saaks investor 980 eurot dividendina preemiat puhtalt investeerimisotsuse tegemise eest. Kõlab hästi! Ometi soovitab LHV aktsiat hoopis müüa. Kas perspektiivi enam pole?

Järgmine on Tallinna Kaubamaja 7,6% tootlusega. Kaubamaja on alati investoreid rõõmustanud ja vahel lausa positiivselt üllatanud. Ettevõte on hästi juhitud, stabiilne, kasvav. Analüütikud on toonud välja ohu, et Soome turistide vähenemine ja kõrged aktsiisid võivad ettevõtte edu kahandada.

EfTEN III fondi aktsionärid võivad dividendide üle rõõmustada. Ettevõtte dividendikasv aastatagusega võrreldes oli ligi 40% ja fond maksab pool oma möödunudaastasest kasumist välja, mis teeb 0,95 eurot aktsia kohta. Dividenditootluseks on sel juhul 5,3%.

Harju Elekter vähendas oma dividendi suurust eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra, pakkudes 2018. aasta eest 3,7% dividenditootlust. Harju Elektri puhul on analüütikute arvates aktsial kasvuruumi küllaga ja probleemid pigem ajutised.

Mitmes ettevõttes pole dividendiotsust veel tehtud või on ettepanek tehtud, kuid seda pole aktsionäride üldkoosolek veel kinnitanud.

Baltika lõpetas aasta kahjumiga ja investorid ootavad ettevõttes muutusi. Ekspress Grupil puhul tuuakse esile reklaamituru probleeme.

Investor Andres Lume ei ole rahul oma portfellis Ekspress Grupi, Harju Elektri, ega Nordeconi tulemustega. "Hans H. Luik on osanud investoritel täiega mütsi pähe tõmmata. Aktsia langus on minu portfellis üle 80%, samas on Luik Eesti arvamusliider."

Toomas Kivimägi on samuti nördinud Ekspress Grupi pärast. "Sain kõvasti pihta Eesti Ekspressi aktsiatega. Uskusin, armusin, eksisin... 20% müüsin normaalselt tasemelt, aga 80% on alles. Ekspress on suurimas muutuste tuules olev ettevõte. Inimeste valmisolek maksta veebis on jätkuvalt väga madal. Reklaamiturul laiutavad Facebookid ja Google'id, trükimaht langeb. Päris keeruline. Aga H.H. Luik on väga tark inimene... Selle hinna pealt enam ei müü, kuigi kas alla või üles, need võimalused on üsna võrdväärsed."

Kahjumlikud olid eelmisel aastal Baltika, Arco Vara, Skano ja Trigon Property Development.

Tallinna börsi indeksi liikumist 2018. aastal vaadates ja võrreldes seda Ameerika börsiga, võib öelda, et rahu armastav investor võiks investeerida Tallinna börsil, külmema närvikavaga investor aga USA börsil. Tallinna börsil on volatiilsust vähem.

Müüa soovitavad analüütikud Merkot, Tallinna Vett ja Tallinna Kaubamaja. Osta soovitatakse Silvanot, Nordeconi ja Tallinna Sadamat. Kõige tugevama soovituse on saanud Baltic Horizon Fund, mida soovitavad osta nii LHV kui ka Swedbank.

Sellelt aastalt ootavad nii investorid kui ka analüütikud uusi börsiettevõtteid, mis pakuksid häid investeerimisvõimalusi ning loodetavasti ka elavdaksid turgu. Gert Siniloo toob välja, et maailmamajanduses jätkub vähemalt mõnda aega teatav ebakindlus, mida on väljendanud näiteks nõrgenenud kasvunumbrid eurotsooni majandustes. Balti riikide kasvutase peaks aga ka sel aastal jääma ELi keskmisest tunduvalt kõrgemale. Seega tasub loota, et teiste ELi riikidega võrreldes mitu korda kõrgemat palgakasvu nautivate Balti riikide elanike rahakotist jõuaks osa rahast ka börsile, mis tõstaks kauplemisaktiivsust, kuid ühtlasi võimaldaks jaeinvestoritel ettevõtete heast käekäigust osa saada.