• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,47
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,47
  • 11.03.19, 09:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta algus tõi mehise ekspordikasvu

Kaubaeksport suurenes jaanuaris statistikaameti andmetel aastaga 12% ja import 2%. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik ja suurenemine toimus enamikes kaubagruppides.
Ekspordikasvu veab endiselt paranenud olukord kütuseturul
  • Ekspordikasvu veab endiselt paranenud olukord kütuseturul
  • Foto: Postimees/Scanpinx
Kokku eksporditi jooksevhindades 1,16 miljardi euro eest ja imporditi 1,28 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 119 miljonit eurot, mis oli 99 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Ekspordi kasvu mõjutas enim põlevkiviõli ja elektrienergia, elektriseadmete, mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine.
Jaanuaris oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome, Rootsi ja Läti. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (66 miljonit eurot), Singapuri (30 miljonit eurot) ja Taani (18 miljonit eurot).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Imporditi kaupu enim Soomest (12%), Leedust (11%) ning Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem suurenes import Leedust (47 miljonit eurot) ja Hiinast (13 miljonit eurot). Leedust suurenes enim mineraalsete toodete ning Hiinast elektriseadmete import. Import vähenes kõige enam Hollandist.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (16% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ja transpordivahendeid (10%). Kõige enam suurenes mineraalsete toodete (34 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (11 miljonit eurot) sissevedu.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas aastaga 5% ning impordi mahuindeks jäi samale tasemele võrreldes 2018. aasta sama kuuga.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele