• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.03.19, 09:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta algus tõi mehise ekspordikasvu

Kaubaeksport suurenes jaanuaris statistikaameti andmetel aastaga 12% ja import 2%. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik ja suurenemine toimus enamikes kaubagruppides.
Ekspordikasvu veab endiselt paranenud olukord kütuseturul
  • Ekspordikasvu veab endiselt paranenud olukord kütuseturul
  • Foto: Postimees/Scanpinx
Kokku eksporditi jooksevhindades 1,16 miljardi euro eest ja imporditi 1,28 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 119 miljonit eurot, mis oli 99 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Ekspordi kasvu mõjutas enim põlevkiviõli ja elektrienergia, elektriseadmete, mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine.
Jaanuaris oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome, Rootsi ja Läti. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (66 miljonit eurot), Singapuri (30 miljonit eurot) ja Taani (18 miljonit eurot).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Imporditi kaupu enim Soomest (12%), Leedust (11%) ning Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem suurenes import Leedust (47 miljonit eurot) ja Hiinast (13 miljonit eurot). Leedust suurenes enim mineraalsete toodete ning Hiinast elektriseadmete import. Import vähenes kõige enam Hollandist.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (16% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ja transpordivahendeid (10%). Kõige enam suurenes mineraalsete toodete (34 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (11 miljonit eurot) sissevedu.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas aastaga 5% ning impordi mahuindeks jäi samale tasemele võrreldes 2018. aasta sama kuuga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele