Jäta menüü vahele
Artikkel
Rootsi firmad töötavad dopinguga
Rootsi kaupade eksport saab odavast kroonist tuult tiibadesse.Foto: INTS KALNINS, Reuters/ScanpixOsa inimeste arvates annab põhjamudas rabelev Rootsi kroon annab riigi eksporditööstusele selge konkurentsieelise, teiste arvates on see majandusele ohtlik, kirjutab Kauppalehti.
Rootsis käib praegu tuline arutelu, kas nõrk kroon on hea või halb asi.Sel nädalal jõudis Rootsi krooni kurss allapoole finantskriisiaegset taset, kui ühe euro eest sai 10,8 krooni.Wallenbergi perekonnale kuulub Rootsis mitu ekspordifirmat, nende seas Elecrolux, Ericsson ja masinafirma Atlas Copco.Perekonna investeerimisfirma Investori nõukogu esimeest Jacob Wallenbergi rekordiliselt nõrk kroon ei rõõmusta. Tema sõnul on sellel korraks positiivne mõju, aga pika aja jooksul muutub see ohtlikuks, kirjutab Kauppalehti.„On oht, et ettevõtted on üles pumbatud. Nad peavad mõne aja pärast ennast tugevamaks ja paremaks, kui nad tegelikult on,“ ütles Wallenberg Investori üldkoosolekul Svenska Dagbladetile.Wahlroos: Soome tegi suure veaSampo juht Björn Wahlroos ütles sel nädalal Dagens Industrile, et nõrk kroon on hea Rootsi eksporditööstusele. Tema hinnangul tegi Soome suure vea, kui võttis kasutusele euro.„Kui riigis on täiesti võimatu ametiühinguliikumine ja täiesti töövõimetu tööturg, siis peaks seal olema vähemalt oma valuuta. Siin tegi Soome vea,“ ütles Wahlroos uudisteagentuurile TT. „See, et oleme kinni Saksa valuutas Soome tööturu juures, on Soomele kalliks maksma läinud.“Wahlroosi hinnangul saab Rootsi suurematest investeeringutest kõvasti kasu, mille eest tuleb tänada nõrka krooni.Wahlroos meenutab Soome märkimisväärseid kasvuraskusi viimastel aastatel. „Kui võtta lähtepunktiks aasta 2007, siis pole Soome SKP kasvanudki. See tähendab nullkasvuga kümmet aastat ajal, mil Rootsi on kasvanud üle 20 protsendi.“Ceviani investeerimisfondi looja Christer Gardelli arvates on mõtteviis, et Rootsi saab nõrgast kroonist tohutut kasu, vananenud. „See, et ehitame kõik asjad Rootsis ja viime need siis välismaale, on vananenud vaade. Heitsime selle juba 15 aastat tagasi,“ ütles ta.Sandviki kontserni juht Björn Rosengren tuletab meelde, et ettevõtted on praegu globaalsed ja tootmine käib nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ta ei eita siiski odava krooni eeliseid.Ekspeaministril on häbiRootsi endisel peaministril on asjasse selge suhtumine: „On piinlik ja kurb näha, et kroon muudkui euro suhtes nõrgeneb. See pole meie maale hea!“ kirjutas ta Twitteris.Seevastu Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves odava krooni pärast muret ei tunne. „Ma ei muretse krooni kursi pärast. Meil on kõikuv kurss. Nii on olnud alates 1992. aastast peale,“ ütles ta sel nädalal majandusteaduse liidu koosolekul.Tema sõnul on mida mõjutanud Rootsi krooni pikemat aega nõrgenema, aga ta ei oska öelda, mis see on.- Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meemikauplejad võtsid sihikule järgmise pankrotistunud aktsia
Huulepulgaindeks ütleb, et ka rasketel aegadel värvivad inimesed huuli – ja sellegipoolest läks huulepulgatootja Revlon pankrotti. Nüüd üritavad meemikauplejad Revloni pankrotiga rikkaks saada.
Huulepulgaindeks ütleb, et ka rasketel aegadel värvivad inimesed huuli – ja sellegipoolest läks huulepulgatootja Revlon pankrotti. Nüüd üritavad meemikauplejad Revloni pankrotiga rikkaks saada.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi