Eesmärgita pole midagi juhtida

Sellele rõhus kolme finalisti – lisaks Vihandile ka Magnetic MRO juht Risto Mäeots ning omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen – juures ka žürii liige, Luminori privaatpanganduse Balti üksuse juht Gunnar Toomemets.

„Üha enam peavad juhid olema võimeliselt selgelt välja ütlema, miks me seda äri teeme. Mis on meie organisatsiooni eesmärk ja mis on selle ühe töötaja roll ning tähtsus selles,“ selgitas ta.

Jaanus Vihandi paistab tema sõnul selgelt silma ka sellega, et ei võta sõna ainult oma ettevõtte lõikes, vaid on arvamusliider, kelle käest küsitakse ka ühiskondlikel teemadel. „Ühtepidi toetab see ilmselgelt seda organisatsiooni ennast, aga teiselt poolt on juhtide roll anda midagi ühiskonnale tagasi ja aidata kaasa mõelda, kuidas me seda väikest riiki edasi juhtida,“ selgitas Toomemets.

Samuti põhineb Coopi läbilöök uuenduste kasutamisel. „Tehnoloogiatega sidumine ja finantside ning pangandusega sidumine on nutikas ja vahva ja teised kaubandusettevõtted sellisel kujul üldse nii ei tee. Siit terendab tulevikus üks väga tugev konkurentsieelis ja kasumlikkuse eelis võrreldes teiste turul tegijatega,“ leidis Raava.

Siiski ei ole eesmärkide seadmine juhtide seas elementaarne. „Põhjus (miks seda ei tehta – toim) on valus. See on mõistuse puudumine. See on karm, aga tõde,“ hindas Raava. Arukas juht saab tema sõnul aru, et eesmärgid puuduvad, ja ka vastupidi ehk südamega asja kallal tegutseja mõistab, et selgus loob eeldused vahvaid asju teha. „Hea paralleel on spordimängud. No kujutage ette, et inimesed mängivad platsil korvpalli ja neil ei ole eesmärke. Spordis on selged ja läbipaistvad mängureeglid, seal ei saagi niimoodi udutada, aga äris on see paraku võimalik,“ kommenteeris ta.

Küll hindab ta, et trend on paranemise suunas, sest tehnoloogia muudab juhtimist järjest läbipaistvamaks ja inimeste tarkus kasvab. Osalt veab seda eest ka poliitiline kultuur ja selle muutmine, mis ka Eestis on teravdatud tähelepanu all. Raava sõnul on see väga hea, et riigi juhtimine nii palju tähelepanu saab. „See muudab probleemi peitmise võimatuks,“ hindas ta.

Aasta parimaks valitud Jaanus Vihand näeb juhtidel õppimise ruumi kolmes kohas – järjepidevus, suure pildi nägemine ja arusaam detailidest. „On väga palju väikeseid asju, millega tuleb tegeleda, ja seesama arusaam, et väikestest asjadest koosneb suur tervik, on väga-väga oluline,“ leidis ta. „Kui sa vaatad, et mingite tehingute juures on sul suhteliselt väike summa mängus, siis neid tehinguid saab aastas palju ja need summad annavad kokku suure summa.“