Eesmärgita pole midagi juhtida

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 18. mai 2019 kell 7:00
Kuula
Eesmärgita pole midagi juhtida
Juhtimiskonsultant Mait Raava sõnul eristub aasta parimaks juhiks valitud Coop Eesti juhi Jaanus Vihandi ettevõte konkurentidest just eesmärgistamise ja fokuseerimisega.Foto: Eiko Kink
Eesti paremad juhid paistavad silma eesmärgi seadmise ja selle poole rühkimisega. See pole aga Eesti juhtide seas sugugi levinud, leiab juhtimiskonsultant Mait Raava.
„Kõige olulisem on eesmärgi seadmine. Nii lihtne see ongi. Kui eesmärke pole, siis on majandustulemused ja muu omanikele loodud väärtus tagasihoidlik,“ kommenteeris Raava.
Tema sõnul eristub tiitli parim juht 2019 pälvinud Jaanus Vihandi juhitud Coop Eesti teistest Eestis tegutsevatest kaubandusettevõtetest just selle poolest – kodumaisest ettevõttest on arendatud nii tugev turu tegija, võrreldes näiteks rahvusvaheliste ettevõtetega, millel on suur kogemus ja kapitalivaru. „Selle kõrval on ikkagi toredasti kaasajastatud ja uuendatud kaubandusäri.“
Juht teeb ka väljaspool oma maja suu lahti
Sellele rõhus kolme finalisti – lisaks Vihandile ka Magnetic MRO juht Risto Mäeots ning omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen – juures ka žürii liige, Luminori privaatpanganduse Balti üksuse juht Gunnar Toomemets.
„Üha enam peavad juhid olema võimeliselt selgelt välja ütlema, miks me seda äri teeme. Mis on meie organisatsiooni eesmärk ja mis on selle ühe töötaja roll ning tähtsus selles,“ selgitas ta.
Jaanus Vihandi paistab tema sõnul selgelt silma ka sellega, et ei võta sõna ainult oma ettevõtte lõikes, vaid on arvamusliider, kelle käest küsitakse ka ühiskondlikel teemadel. „Ühtepidi toetab see ilmselgelt seda organisatsiooni ennast, aga teiselt poolt on juhtide roll anda midagi ühiskonnale tagasi ja aidata kaasa mõelda, kuidas me seda väikest riiki edasi juhtida,“ selgitas Toomemets.
Samuti põhineb Coopi läbilöök uuenduste kasutamisel. „Tehnoloogiatega sidumine ja finantside ning pangandusega sidumine on nutikas ja vahva ja teised kaubandusettevõtted sellisel kujul üldse nii ei tee. Siit terendab tulevikus üks väga tugev konkurentsieelis ja kasumlikkuse eelis võrreldes teiste turul tegijatega,“ leidis Raava.
Mõistuse puudumine piirab eesmärke
Siiski ei ole eesmärkide seadmine juhtide seas elementaarne. „Põhjus (miks seda ei tehta – toim) on valus. See on mõistuse puudumine. See on karm, aga tõde,“ hindas Raava. Arukas juht saab tema sõnul aru, et eesmärgid puuduvad, ja ka vastupidi ehk südamega asja kallal tegutseja mõistab, et selgus loob eeldused vahvaid asju teha. „Hea paralleel on spordimängud. No kujutage ette, et inimesed mängivad platsil korvpalli ja neil ei ole eesmärke. Spordis on selged ja läbipaistvad mängureeglid, seal ei saagi niimoodi udutada, aga äris on see paraku võimalik,“ kommenteeris ta.
Küll hindab ta, et trend on paranemise suunas, sest tehnoloogia muudab juhtimist järjest läbipaistvamaks ja inimeste tarkus kasvab. Osalt veab seda eest ka poliitiline kultuur ja selle muutmine, mis ka Eestis on teravdatud tähelepanu all. Raava sõnul on see väga hea, et riigi juhtimine nii palju tähelepanu saab. „See muudab probleemi peitmise võimatuks,“ hindas ta.
Aasta parimaks valitud Jaanus Vihand näeb juhtidel õppimise ruumi kolmes kohas – järjepidevus, suure pildi nägemine ja arusaam detailidest. „On väga palju väikeseid asju, millega tuleb tegeleda, ja seesama arusaam, et väikestest asjadest koosneb suur tervik, on väga-väga oluline,“ leidis ta. „Kui sa vaatad, et mingite tehingute juures on sul suhteliselt väike summa mängus, siis neid tehinguid saab aastas palju ja need summad annavad kokku suure summa.“
Uuenduste kasutamine kaugel lapsekingadest
Eesti juhtide tööd hinnates sõltub tulemus sellest, mida mõõta. „Kui võrrelda ideaalsete juhtidega, siis tõenäoliselt kolm pluss,“ selgitas ta. „Kui vaadata-võrrelda teiste juhtidega teistes maailma riikides, siis meil pole midagi häbeneda. 4+ või 5- isegi.“
Mait Raava on kriitilisem. „Kui vaadata, kuidas Ameerikas börsiettevõtteid juhitakse, siis panen tugeva kahe,“ selgitas ta. „Latt on võib-olla üllatav, aga küsimus on innovatsioonis, eelkõige teaduspõhises innovatsioonis. Juhi kõige olulisem ülesanne ei ole lihtsalt ettevõtet hästi juhtida, vaid rahvusvaheline konkurentsisuutlikkus. Selles oleme kaugelt alla poole, 10–20% võimekuse juures.“
Jaanus Vihand, parim juht 2019:
Ära muutu bossiks, vaid muutu liidriks ja tööta selle nimel. Moodusta meeskond, kes ei karda sind. Kas nad just peavad sind armastama, pigem austama ja olema valmis sulle järgnema.
Gunnar Toomemets, konkursi "Parim juht" žürii liige:
Kui sul on valida, kas olla jääkuninganna toanurgas või vastupidi, olla hästi avatud ja astuda kaks sammu edasi, öelda: „Tere, mina olen Gunnar ja olen sellest ülikoolist ja tahan omandada ühte või teist oskust“, siis kindlasti valige teine. Laiendage oma suhtlusvõrgustikku, leidke uusi kontakte ja kasutage võimalust, kui pakutakse praktikat.
Mait Raava, juhtimiskonsultant:
Kui Eestis selline poliitiline patiseis ja ebakultuursus jätkub, siis iga vähegi tegijale noorele soovitan välismaale õppima ja tööle minna. Sellises keskkonnas ei ole võimalik teha head äri pikemas perspektiivis ja noorel inimesel on elu ees ja sellepärast on oluline teha valikuid, mis maailma teed avavad.
Hetkel kuum