Valitsust ootab ees kahepäevane eelarvemaraton

Rahandusministeeriumis valminud baasstsenaarium koosneb eelmisel aastal kokku lepitud eelarvestrateegiast, sellele lisandunud otsustest, mis võeti vastu tänavuse eelarve käigus tulevasteks aastateks, arvesse on võetud kevadist majandusprognoosi ning laual on ka kõigi ministeeriumite lisataotlused, selgitas riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik.

Ainuüksi lisataotlusi on esitatud järgmise kümne aasta perspektiivis 24 miljardi euro eest, konkreetselt tulevaks aastaks on neid ministeeriumitelt tulnud ligikaudu miljardi euro eest. Samal ajal tuleb silmas pidada, et rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi tundub võimalusi eelarve kasvatamiseks nappivat.

"Sõnum on see, et valitsusel täiendavaid vahendeid lubaduste katteks (järgmisel aastal) ei ole. 2018. aasta oluliselt kehvem tulemus mõjutab järgmise aasta väljavaateid märkimisväärselt," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu aprilli alguses. Prognoosi järgi tuleks tuleval aastal eelarvet kärpida 100 miljoni euro võrra.

Et välja mõelda, milliseid eesmärke või teenuseid kõik riigiasutused täpselt ikkagi pakuvad või taga ajavad, kulus ministeeriumitel kaks aastat, reformi rahastati Euroopa Liidu toetusest.

Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuhi Eneken Lippi sõnul on uus eelarveloogika ka aluseks, et saaks teha kas nullbaasilist eelarvet või üldse revisjoni sellele, milleks riigi raha kulub või mis eesmärke saavutatud on.

Teatavaid võidukohti leiti ka reformi ajal. "On teenuseid, mis asutuste vahel liideti. Leiti ka IT-asutuste teenuseid, millel polnud selget klienti ning IT-asutusi optimeeriti. Leiti ka seda, et mõnes asutuses olid pakutavad teenused arvestatud alla omahinna, kus arenduskulud ja juhtimiskulud ei olnud hinna sees," rääkis Lipp.