Kristjan Pruul • 20. mai 2019 kell 3:00

Valitsust ootab ees kahepäevane eelarvemaraton

Uuel valitsusel tuleb leida tee struktuurses tasakaalus eelarve ja miljardini ulatuvate lisasoovide kokkusobitamiseks.   Foto: Liis Treimann

Sellel nädalal on värskel valitsuskoalitsioonil ees kaks päeva, mille jooksul peavad kokkuleppele jõudma nii järgmise aasta eelarve plaanides kui ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegias.

Rahandusministeeriumis valminud baasstsenaarium koosneb eelmisel aastal kokku lepitud eelarvestrateegiast, sellele lisandunud otsustest, mis võeti vastu tänavuse eelarve käigus tulevasteks aastateks, arvesse on võetud kevadist majandusprognoosi ning laual on ka kõigi ministeeriumite lisataotlused, selgitas riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik.

Ainuüksi lisataotlusi on esitatud järgmise kümne aasta perspektiivis 24 miljardi euro eest, konkreetselt tulevaks aastaks on neid ministeeriumitelt tulnud ligikaudu miljardi euro eest. Samal ajal tuleb silmas pidada, et rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi tundub võimalusi eelarve kasvatamiseks nappivat.

11,7miljardile eurole prognoositi 2020. aasta eelarvekulusid ja investeeringuid möödunud kevadel vastuvõetud riigi eelarvestrateegias 2019-2023.

"Sõnum on see, et valitsusel täiendavaid vahendeid lubaduste katteks (järgmisel aastal) ei ole. 2018. aasta oluliselt kehvem tulemus mõjutab järgmise aasta väljavaateid märkimisväärselt," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu aprilli alguses. Prognoosi järgi tuleks tuleval aastal eelarvet kärpida 100 miljoni euro võrra.

Välliku sõnul on valitsusel muidugi võimalik otsida uusi tuluallikaid või kärpida mõnda olemasolevat tegevust viisil, et mõni lisataotlus ikkagi ellu viia. Uue valitsuse poliitiliste eesmärkide maksumust arvutati ministeeriumis juba valimislubaduste hindamisel.

Aega on vähevõitu

Kahe päevaga kõiges kokkuleppele jõudmine on kindlasti ambitsioonikas kava, möönis Vällik.

Seda enam, et nii mõnigi minister on märku andnud, et tegelikult ei tuleks näiteks struktuurset tasakaalu senise kirega taga ajada. Eelarve eelnõu peab siiski vastama seadustele ja kuna riigieelarve baasseaduses on struktuurse tasakaalu kohta oma nõuded, siis vähemalt sel nädalal arutatav eelnõu suurde miinusesse minna ei saa.

Mart Helme, siseminister (EKRE)

"Oleme [...] saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et [...] me võtame baaseelarve lahti, me muudame seda, me nihutame seda, me lõpetame ära selle absurdse jutu strukturaalselt tasakaalus eelarvest. Me lõpetame ära suhtumise, et laenu ei tohi võtta, me lõpetame ära suhtumise, et heal ajal on vaja varusid koguda."

Samas surub ka aeg peale, nimelt tuleb 2017. aasta seadusemuudatuse tulemusel valitsus järgmise aasta eelarve ja nelja aasta eelarvestrateegiat kinnitama juba aprillis või valimisteaastal nagu tänavu mai lõpuks. Siis saab ka riigikogu eelnõuga suve jooksul tutvuda.

Vajadusel muudetakse eelnõud veel sügisel vastavalt uuest majandusprognoosist saadud infole ning riigikogus läheb see arutamisele ja hääletamisele tavapäraselt oktoobris-detsembris.

Esimene uue loogika põhjal koostatud eelarve

Lisaks ligidal olevale tähtajale ja uue koalitsiooni eelarvealastele kõhklustele tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on esimese uue tulemuspõhise riigieelarvega, kus kõik kuluread on seotud nõutud tulemustega.

Et välja mõelda, milliseid eesmärke või teenuseid kõik riigiasutused täpselt ikkagi pakuvad või taga ajavad, kulus ministeeriumitel kaks aastat, reformi rahastati Euroopa Liidu toetusest.

Struktuuritoetuste registri andmetel on tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuks Euroopa fondidest eraldatud 2,8 miljonit eurot, millest praeguseks on välja makstud pool miljonit.

Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuhi Eneken Lippi sõnul on uus eelarveloogika ka aluseks, et saaks teha kas nullbaasilist eelarvet või üldse revisjoni sellele, milleks riigi raha kulub või mis eesmärke saavutatud on.

Teatavaid võidukohti leiti ka reformi ajal. "On teenuseid, mis asutuste vahel liideti. Leiti ka IT-asutuste teenuseid, millel polnud selget klienti ning IT-asutusi optimeeriti. Leiti ka seda, et mõnes asutuses olid pakutavad teenused arvestatud alla omahinna, kus arenduskulud ja juhtimiskulud ei olnud hinna sees," rääkis Lipp.

Hetkel kuum