Nudist sai raha kokku enne kui paludagi jõudis

Tegu pole aga ebaõnnestumisega. Nimelt tahtis marjadest ja puuviljadest vahuveini tootev ettevõte ühisrahastuse ja väikeinvestorite abil pool miljonit eurot kokku koguda. Juhtus aga nii, et Nudist sai selle raha ja rohkemgi veel kokku enne, kui kampaania Funderbeami keskkonnas avalikuks jõudis.

“Me tahtsime teha seda kahes voorus. Esimeses voorus pakkusime rahastamisvõimalust oma senistele investoritele, kes on meid juba 2017. aastast toetanud,” rääkis Männik. Lisaks neile saatsid nad ka 3000 Nudisti uudiskirja tellijale teate investeerimisvõimalusest. Seniseid investeerijaid oli Nudistil kokku üle 80, kellest pooled ka seekord toetasidki. Uusi väikeinvestoreid aga tuli tänu siseringi teatele kokku üle 200.

Kuigi tooraine tuleb suuremalt jaolt Eestist ning on ka mahe, siis täielikult mahetooteks olemisest jääb puudu pakendamine. “Käsitsi villimine on väga tüütu, nii et me ostame villimise teenust sisse, aga neil allhanke korras töö tegijatel ei ole mahepakendamise märgist,” rääkis Männik.

Päevapoliitika pärast - kas aktsiise tõstetakse või langetatakse - Männik väga mures ei ole. “Kui nii võtta, siis kõrgem aktsiis võis meile isegi kasulik olla. Kui inimene läheb poodi ja näeb kallima hinnaga masstoodangut ja selle kõrval nõks kallimat käsitöö-kvaliteetjooki, siis võibki ta mõelda, et mis see natuke juurde panna siis juba ära ei ole ja saabki parema asja,” oli Männik muretu.

“Üks muresid on see, et meil on väikesed roosad dressipluusid otsas,” tõi Männik aga humoorika näite. “Veinivarud otsas ei ole, aga Nudisti logoga väikeseid roosasid pusasid praegu ei ole, aga õige pea jälle,” rääkis ta. Ka jooke müüakse nii palju, et laupäeval või pühapäeval enam poodides Nudisti toodangut ei pruugi üldse saadagi. Enamasti on kõik reedeks otsas.

"Marja- ja puuvilja vahuveinide segment, mida Nudist täidab, on vana ja mõttetu! Aga selle juures just unikaalne ja sinna on lihtne siseneda ja midagi ära teha. Selles segmendis on lihtsam kui näiteks käsitööõllede seas. Neid on juba igas riigis ja palju," selgitas Nudisti juhtinvestor Veiko Visnapuu oma otsust ettevõttesse raha panna.

Tema sõnul ei ole Eestis väga palju tugevaid jaetarbijale suunatud brände. "Me oskame kõik nimetada viit lennukat ja rahvusvaheliselt edukat Eesti tehnoloogiapõhist start-up'i, aga me ei võta neid kui brände. Nudistil on arusaam modernse maailma brändi loomisest, mida on Eestis vähe. Ja see on võib-olla ka põhjus, mis Eesti brändid mujal maailmas lennanud pole," märkis Visnapuu.

Eduka modernse brändimise puhul käivad asjad tema sõnul teistpidi. Kõigepealt luuakse turg ja ostjate tahe ja alles siis hakatakse mahukamalt tootma. "Muidugi ei saa sellistesse joogitootjatesse investeerides püstirikkaks. Rikkaks saad võib-olla Tallinna Sadamasse investeerides, aga võrreldes näiteks klassikalise tehnoloogia start-up'iga, siis edukal joogitootjal on Eestis juba kasumlik turg olemas. Tehnoloogia idufirma kulutab alguses väga pikalt väga palju raha enne kui üldse kasumlikuks saab. Või ei saagi," leidis Visnapuu.

"Kui aga Nudist väga lolle vigu ei tee, siis koduturu kasumlikkus võiks ju jääda. Kui välismaale minek ei õnnestu ja korduvalt ei õnnestu, siis tuleb vaadata mis teha ja võib-olla leppidagi, et tegu on eesti brändiga ja kõik. Ma usun, et neil on ka meie jaoks enamvähem soliidne plaan olemas, et kui kümme korda tootlust ei saa suurendada, siis investorid saavad vähemalt raha tagasi," sõnas investor.

Tiina Kuuler, Valgejõe Veinivilla omanik ja veinimeister ütles, et Eesti veinitootjatel läheb "tasapisi". "Nudisti vahuveini ma tavaliste vaiksete, ilma mullita veinitootjatega ei võrdleks, aga Eesti joogitootjatega oleme ikka kursis. Miks neil kenasti läheb, tuleneb ilmselt sellest, et neil on õnnestunud meediapildis hästi nähtaval olla ja nii inimestele kiiresti tuntuks saanud," ütles ta.

Puuvilja- ja viinamarjavein tema sõnul omavahel ei konkureeri. "Kui üldse, siis on Eesti oma marjaveini tootjad omavahel konkurendid. Aga et meie turg on nii väike ja toodangud on väikesed, siis pigem oleme omavahel kõik kolleegid. On momente, kus laenutame üksteisele tööriistu või helistame ja anname nõu. Teisisõnu oleme kogukond, kes ei käi käsi rusikas taskus ja hambaid krigistades, et kellelgi läheb paremini kui endal," sõnas Kuuler.

Valus küsimus on tema hinnangul hoopis aktsiisid. "Esiteks Eesti veini väiketootjatel ei ole mingeid soodustusi. Kui õlle- ja siidritootjad saavad 50 protsenti aktsiisisoodustust, siis veinitootjad ei saa midagi. Meie aktsiis on sama suur kui sissetoodavate viinamarjadeveinide aktsiis. Veinitootjate käest küsitakse tihti, et miks küll teie veinid ometi nii kallid on ja et Saksamaal on 2-3 eurot pudel ja jube hea vein on ka nii odavalt, kusjuures. Oleme seda nõrkemiseni kuulnud. tuleb aga arvesse võtta, et enamikus Euroopa veini tootvates riikides ei ole üldse aktsiisi veinile. Palju selgitustööd peab veel tegema, miks Eestis tehtud vein on nii kallis," leidis Kuuler.