Jaanus Vogelberg • 21. juuni 2019 kell 3:00

ABB jäi teist aastat kahjumisse

ABB Balti juht Jukka Patrikainen.  Foto: LIIS TREIMANN

Tallinna külje all Jüris tegutsev suurtööstus ABB kaotas mullu käibes ja teenis kahjumit. Rahvusvahelise kontserni Eesti üksus on ühtaegu nii maailmamajanduse võngete kui ka peakontoris tehtavate otsuste tõmbetuules.

ABB müügitulu oli eelmisel aastal 167,6 miljonit eurot, vähenedes aastaga lausa 8 protsenti ehk 15,3 miljoni võrra. Ärikahjum kasvas aga tunamullusega võrreldes üle kahe korra – 2,7 miljoni euroni.

Mullu tehti Jüris asuvas ABB tehases kaks suurt muudatust: päikeseenergiaseadmete tootmine viidi minema Indiasse ja madalpingesüsteemide tootmine Poolasse. Need otsused langetati grupis kõrgemal tasandil. ABB väitel kasvasid küll teised tootmisvaldkonnad, mistõttu on tehaseruumid jätkuvalt täielikult kasutuses ja töötajad hõivatud. Näiteks on laiendatud ajamite tehast ja avatud uus tehaseautomaatika komplekteerimisliin. Samuti on tootma hakatud uut tüüpi komplektalajaamu, mida müüakse muu hulgas Soome. Tõusvas suunas liigub ka sagedusmuundurite tootmine – tegu on seadmetega, mis võimaldavad muuta elektrimootorite töökiirust ning seeläbi elektrikuludelt säästa.

ABB Balti juht Jukka Patrikainen  Foto: LIIS TREIMANN

Positiivsena võib välja tuua ka selle, et hoolimata ekspordi kukkumisest kasvas ABB müük Eestisse mullu veidi üle veerandi ehk 7,7 miljoni euro võrra. ABB Balti finantsjuhi Signe Nurmsi sõnul areneb hästi ka Ülemistesse rajatud äriteenuste keskus, mis teenindab ABB teisi ettevõtteid Põhjamaades, Ühendkuningriigis, Venemaal ja mujal.

Sellest hoolimata vähenes ABB Eesti keskmine töötajate arv tervikuna mullu 5% ehk 77 võrra, 1535 inimeseni. See on ettevõtte kommunikatsioonijuhi Sven Sommeri selgituse kohaselt põhjustatud renditöötajate arvu vähenemisest. "Meiesuurune ettevõte ei saa ilma renditöötajateta läbi, eriti olukordades, kus tulevad ootamatult sisse suured tellimused," sõnas ta. Omatöötajate arv samas aastaga hoopis tõusis 14% võrra 1362 inimeseni.

Kuigi Nurmsi ja ettevõtte Balti üksuse juhi Jukka Patrikaineni sõnul on aasta esimesed kuud näidanud häid tulemusi, räägivad sellele vastu Äripäeva Infopanga andmed. Nimelt oli ABB esimese kvartali käive 48,6 miljonit eurot, aasta varem aga 61,8 ning 2017. aasta samas kvartalis veel 66 miljonit eurot. Küll on ABB juhtide kinnitusel paremini läinud aprillis ja mais.

Kahjumis ka aasta varem

Ka mullu augustis teatas ABB ootamatult nõrkadest tulemustest: müügitulu oli 2017. aastal varasemaga võrreldes pisut väiksem, 185,7 miljoni asemel 182,6 miljonit eurot, aga 13,8 miljoni eurone kasum 2016. aastal asendus 1,3 miljoni eurose kahjumiga.

Signe Nurms ütles toona, et tegu oli halva üllatusega. "See, et ettevõte jääb kahjumisse, sai selgeks aasta keskel, kui mitu majanduslikku näitajat ja muutust sellele viitasid. Peamine põhjus oli allajäämine oodatud müügitulu kasvule,“ ütles ta.

ABB Balti juht Jukka Patrikainen ja ABB Balti riikide finantsjuht Signe Nurms.  Foto: LIIS TREIMANN

Nurms oli siis aga optimistlik, et 2018. aasta toob kasvu nii kohalikul turul – toodete müügi ja teenuste äritegevuses – kui ka ekspordis. Samuti lootis ta nõudluse tõusu robotiseerimise ja taastuvate energiaallikate valdkonnas.

Patrikainen rääkis toona, et kogu Balti riikide turg kasvab ja nad ootavad rohkem tellimusi kui 2017. aastal. "Investeerime nii oskustesse kui ka tootmisesse. Investeeringud on vähemalt samas suurusjärgus kui eelmisel aastal," ütles ta. Nii siiski ei läinud – investeeringud hoopis vähenesid 10,1-lt 6,8 miljonile.

Globaalsed raskused

Aprillis kirjutas Reuters, et ABB kavandab suuremat strateegia muutust, millega soovitakse saada pigem tööstusautomaatika ettevõtteks. Samal kuul vahetas ABB ka juhti – tagasi astus 2013. aastast ABBd juhtinud Ulrich Spiesshofer ja ajutiseks juhiks sai Peter Voser. Selle liigutuse taga nähti aktsionäride survet. Voser peab ellu viima võrguäri müügi Jaapani Hitachile 11 miljardi dollari eest.

Esimeses kvartalis kasvas ABB müügitulu globaalselt 4 protsendi võrra, 6,8 miljardi dollari ehk 6,1 miljardi euroni. Ettevõtte puhaskasum kahanes seejuures 6 protsendi võrra, 535 miljonile dollarile ehk 478 miljonile eurole.

Kasvu vedasid elektrifitseerimisseadmete ning robootika ja ajamite, aga ka tööstusautomaatika divisjon. Korrashoiuteenustega seotud tellimused kasvasid 6 protsenti ning moodustasid 20 protsenti kogumahust.

Hetkel kuum