• Jaga lugu:

    Võlgades puidufirma: kaotasime üle miljoni euro

    Kohtult saneerimist paluv Baltic Foresti omanik Jaak Napritson tunnistas, et firma on kaotanud üle miljoni euro ja põrus investoritelt lisaraha saamisega.

    "Kui ei oleks kuusekriisi olnud, siis oleksime suutnud päris ilusaid tulemusi näidata," usub Baltic Foresti omanik.Foto: Attila Balazs
    Crowdestate'i portaali laekus info selle kohta, et Baltic Forest OÜ esitas eile kohtusse saneerimisavalduse. Baltic Forest on pisut enam kui aastaga Crowdestate’ist laenu võtnud 10,45 miljonit eurot. Praegu on Baltic Forestil Crowdestate'is kolm aktiivset laenu kokku summas 4,06 miljonit eurot. Põhiosa pole tagasi makstud, intresse on kokku makstud 150 364 eurot.
    Jaak Napritson ei nõustunud, et investoritel on oht rahast ilma jääda. “Keegi ei ole rahast ilma jäämas,” ütles ta. “Saneerimine on nii Baltic Foresti kui nende investeeringute kaitseks.”

    Mingi puhver ikka oli, aga see oli turul suhteliselt suur kukkumine.

    Jaak Napritson
    Baltic Foresti omanik
    Napritson leiab, et Crowdestate’i laenude intressimäär ehk 15% polnud vale otsus. “Kui ei oleks kuusekriisi olnud, siis oleksime suutnud päris ilusaid tulemusi näidata ja arvan, et oleksime praeguseks saanud pangaga asjad refinantseeritud,” leiab Napritson.
    Kas praegust olukorda saanuks ennetada? “Kui meil oleks olnud varem kaasatud suuremal hulgal käibevahendeid, siis olnuks võimalik teisiti teha,” vastas Napritson.
    Kaotas suure summa
    Kas ettevõttel oli kriisiolukorraks puhver olemas? “Mingi puhver ikka oli, aga see oli turul suhteliselt suur kukkumine,” hindas Napritson. Hinnanguliselt kaotas firma teise kvartali ja juulikuu jooksul käibevahendeid üle miljoni euro, avaldas Napritson. Napritsoni sõnul soovivad nad võlgu ajatada, mitte vähendada. “Ja nii käibevahendite olemasolu maksimeerida,” kirjeldas Napritson päästmisplaani.
    Napritson rääkis, kuidas nad käibevahendid üles saavad. “Kui me ei pea jooksvaid kohustusi mõned kuud teenindama, saame nad suunata tootmisesse – suhteliselt väikeste vahenditega saame tootmise väga kiiresti efektiivseks ja suudame uuesti laene teenindada.”
    Firma otsis augustis-septembris investoreid, kes neisse panustaks. Baltic Forest lootis, et investorid annavad 300 000 kuni miljon eurot. Napritsoni väitel olid nad kokkuleppe lähedal kahe investoriga, kuid erinevaid põhjendusi tuues nad keeldusid raha andmast.

    Praegu ei olnud võimalik rohkem venitada.

    Jaak Napritson
    Baltic Foresti omanik
    Napritson süüdistab võimalike investorite haihtumises meediat. “Septembris oli Äripäevas kolm või neli päeva artiklite seeria, mis nii meid kui ka ühisrahastust kõige positiivsemast küljest ei näidanud. Pärast seda kadusid ootamatult investorid, kes enne laua taga olid.”
    Napritson lootiski viimase hetkeni investorite rahale. “Praegu ei olnud võimalik rohkem venitada,” tõdes Napritson, et saneerimisele minek näis probleemide lahendamiseks parim võimalus.

    Loe lisaks

    Ühisrahastuse kaudu Baltic Forestile kolmekohalise summa laenuks andnud investor Margus Gering ütles, et ei pane enam raha Crowdestate'i platvormile ja tunnistas, et investeering on talle kui algajale andnud korraliku õppetunni.

    Crowdestate'i juhatuse liige Kristjan Mauer ütles, et Baltic Forestit rahastanud investorid ei peaks paanitsema ja ta usub, et ettevõte saab äri korda.

    Maksuvõlad jooksvast tegevusest
    Äripäeva Infopank näitab, et teised Napritsoniga seotud kolme ettevõttega kaasnevad hoiatused, just maksuvõlgade tõttu, mis ulatuvad ligi 23 000 euroni. Napritsoni kinnitusel on võlad ajatatud, võlad on tekkinud jooksvast majandustegevusest. “Need ei ole suured summad, on ajatatud ja ma ei näe nendes probleemi,” ütles Napritson.
    Baltic Foresti maksuvõlg on ligi 164 000 eurot. Napritsoni sõnul kukkus teises kvartalis kuuseturg, selle põhjus on kuuseüraski kahjustuste levik. Napritsoni sõnul üritas firma end vee peale upitada, kasutades oma paindlikku tehnoloogiat: augusti alguseks muutis ettevõte põhiliseks tootmisallikaks männipalgi.
    Uue suuna töölesaamisest ei piisanud. “Kuna teise kvartali probleem võttis meilt suure hulga käiberaha ja oleme suhteliselt alustamas suure tootmisega, siis ei saanud piisavas mahus männipalgi tootmist üles viidud,” selgitas Napritson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Raadiohommikus: Eesti IT-ettevõtete edulood Lähis-Idas ja spaaäri tulevikust kõrgete energiahindade juures
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast Keskerakond: vaja on lisaeelarvet
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.