Kinnisvaraekspert näeb samal ajal märke buumist ja kriisist

Värske küsitluse järgi on viimase kvartaliga suurenenud nende hulk, kes kavatseb teisest pensionisambast välja võetud raha investeerida kinnisvarasse ja ise edasi investeerida.

Tänavu esimeses kvartalis tehtud kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli 1,15 miljardit eurot, millest suurem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta neljandas kvartalis ja 2006. aastal.

Kinnisvaraturg on oma olemuselt stabiilne ja tekkinud anomaaliad väga pikaks ajaks püsima ei jää. Buumi-, mulli- või defitsiidimõtete asemel tasub vaadata suurt pilti ja meelde tuletada sektori toimimise põhitõdesid, mis ennekõike selle käekäiku dikteerivad, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.

Kinnisvaraturul on praegu huvitav aeg. Nõudlus ületab ekspertide sõnul pakkumist – see tähendab, et müüjatel on tehingute tegemisel rohkem võimu kui ostjatel. Sellest hoolimata on võimalik kinnisvaralt allahindlust saada. Millistel juhtudel, mis tingimustel ja vormis on ostjal võimalus hind soodsamaks kaubelda? Sõna saavad eksperdid.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?