Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa saab kliimaeesmärgi saavutamiseks ohtralt piiranguid ja kulusid
Euroopa Komisjoni avaldatud "Fit for 55" ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamise eelnõust jäi kõlama CO2 hinna määramine, innovatsiooni investeerimine ning sealjuures ka õiglus, et ei kannataks tarbijad ja väikeettevõtjad.
Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” eestkõneleja Madis Vasseri sõnul on Eestil võimalik saavutada kliimaneutraalsus juba 2035. aastaks. Vasseri hinnangul pidurdab riik praegu paika pandud eesmärkidega ettevõtete tootmise rohelisemaks muutmise võimekust.
On kolm trendi, mida mina näen, kus poliitikud-regulaatorid kindlasti sekkuvad, meeldib see siis või mitte, ütles president Kersti Kaljulaid Äripäeva TOP 100 auhinnatseremoonial peetud kõnes.
Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.
Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees.