Poole võrra kasvanud import Venemaalt hoopis kahanes kolmandiku
Märtsikuised väliskaubanduse numbrid olid midagi uuest ooperist, üle 2 miljardi euro kaupa liikus Eestisse sisse ja siit välja, Vene import kasvas poole võrra ja ülepea oli tegemist rekordilise kuuga.
Kütusetsisterne tuli kujundlikult öeldes poole vähem kui aasta tagasi, aga raha tuli maksta poole enam.
Foto: Raul Mee
Lähemalt vaadates on Vene kaupu küll suure raha eest, aga märkimisväärselt vähem Eestisse jõudnud. 217 miljonit eurot on palju, 10% kogu impordist, aga kogustega on hoopis teine lugu.
Eesti kaubavahetus suurenes märtsis energiakandjate ekspordi ja impordi mõjul rekordiliseks: mineraalsete toodete väljavedu kasvas enam kui kaks korda, import Venemaalt suurenes 50 protsenti.
Kuigi euroala majanduskasvu ja nõudluse väljavaade on oluliselt halvenenud, prognoosime me selleks aastaks välisnõudluse kasvu, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ajal, mil ettevõtjad kogevad pandeemia järel ja Venemaa Ukraina-agressiooni mõjude tõttu Ameerika mägesid ning investorite jälgimisnimekirjades domineerib punane, toob väliskaubandus lootustandvamaid numbreid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaua oodatud kaunikene, Euroopa Liidu kuues sanktsioonide pakett Venemaale tuleb nüüd lõpuks küll, aga üpris vaevaliselt. Samal ajal lisanduvad üha uued sanktsioonid nii USA-lt kui ka brittidelt, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova.