Hinnatõus kiirenes, kätte jõudis 20 protsendi verstapost
Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad, selgub statistikaameti andmetest.
Tarbijahinnaindeksi üks olulisematest mõjutajatest oli kallim toidukaup.
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid eelmise aasta maiga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Tema sõnul oli kodudesse jõudnud elekter 146,3%, soojusenergia 61,2%, torugaas 217,3% ja tahkekütus 67,3% kallim.
Talviste toetusmeetmete kadumise järel täie mõjuga tuntav inflatsioon on saavutanud kiiruse, mida pole Eestis nähtud 1990ndate keskpaigast saadik. Leevendust enne aasta teist poolt ei paista ja vahepeal tasuks hakata kütteperioodiks raha koguma.
Eesti inflatsioon on muutunud ülikõrgeks ja ohustab tõsiselt majapidamiste toimetulekut. Riigi sekkumine näib vajalik, ent energiahindade alandamine pole lihtne, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 18,8%, suurimaks mõjutajaks oli energiahindade tõusu leevendusmeetmete lõppemine.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.