Testimisest ja vaktsineerimisest sai mõnele tõeline kullaauk – isegi ehitusfirmadele
Haigekassal oli teisel koroonaaastal leping 36 eraettevõttega, mis tegid üle Eesti COVID-19-vastaseid vaktsineerimisi. Kes koostööks võimaluse leidis, ei pidanud pettuma, kirjutab Meditsiiniuudised.
Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.
Koroonakriisist läbi seilanud edukate ettevõtete vaba raha hulk kasvas paari aastaga enam kui kaks korda, samal ajal suurenes jõudsalt ka võlakoorem, mida saab mitmel juhul selgitada paisunud ärimahtudega.
Alates 1. juulist ei ole koroonahaigetel ja lähikontaktsetel enam karantiinikohustust ning piiriületajatele liikumisvabaduse piirangut. See on asendatud viiepäevase soovitusliku enesevaatlusega, kirjutab Meditsiiniuudised.
Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?