Eesti võimukoalitsioonide tehtud otsuste tulemusel on makstud igale eestlasele keskmiselt 463 eurot toetust.
Foto: Liis Treimann
Euroopa Liidu liikmesriigid ning Suurbritannia ja Norra on maksnud alates 2021. aasta septembrist ulatuslikke toetusi, et pehmendada tarbijatele ja tootjatele ülikõrgeks tõusnud energiahindasid.
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.
Ameeriklased on tõmmanud kodumaise tööstuse toetamisega vaikselt küüned enda poole. Euroopa Komisjon usub, et euroliidu ühisturul aitaksid samasugused peegelmeetmed olukorda tasakaalustada.
Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Kasu oleks riikide ühtlustatud toetusreeglitest Euroopas, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli tekitatud hinnatõusu näol, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis avaldatud artiklis.
Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova.