Eesti võimukoalitsioonide tehtud otsuste tulemusel on makstud igale eestlasele keskmiselt 463 eurot toetust.
Foto: Liis Treimann
Euroopa Liidu liikmesriigid ning Suurbritannia ja Norra on maksnud alates 2021. aasta septembrist ulatuslikke toetusi, et pehmendada tarbijatele ja tootjatele ülikõrgeks tõusnud energiahindasid.
Selleks, et USA ei meelitaks Euroopast ära kõiki taastuvenergiasektori investeeringuid, soovib Euroopa Komisjon avada riigiabi kraanid veel kolmeks aastaks. Väiksemates liikmesriikides tekitab see muret.
Ameeriklased on tõmmanud kodumaise tööstuse toetamisega vaikselt küüned enda poole. Euroopa Komisjon usub, et euroliidu ühisturul aitaksid samasugused peegelmeetmed olukorda tasakaalustada.
Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Kasu oleks riikide ühtlustatud toetusreeglitest Euroopas, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli tekitatud hinnatõusu näol, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis avaldatud artiklis.
Tehnoloogiad, näiteks suured keelemudelid, võiksid olla võimalus väikeriikidele ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ usub Oixio Grupi juht Ivo Suursoo ja viitab sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta.