Tuleks kanda hoolt, et pidevalt kasvavad riigikaitsekulud investeeritaks suures ulatuses innovatsiooni, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis füüsik ja iduettevõtja Andi Hektor. Samas on militaarinvesteeringud endiselt tabu teema.
Süüsik ja iduettevõtja Andi Hektor usub, et Eestil on Iisraelilt palju õppida.
Foto: Liis Treimann
Hektori sõnul on Eestil meist mitmes mõttes väga erineva Iisraeliga üks suur sarnasus - mõlemad oleme piiririigid. See on ühest küljest raske olukord, mis tähendab suuri julgeolekuohte, samas on riske võimalik vähemalt osalt kasulikuks muuta.
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Vastupidiselt levinud arusaamale on Euroopa kaitsetööstus praegu investeeringute näljas ning rahastajad pigem äraootavad, rääkisid kaitsetöösturid kolmapäeval Balti M&A ja Erakapitali Foorumil Riias.
Eesti peaks Venemaa naabruses elamisega kaasnevaid julgeolekuohte ära kasutama ja oma aina suurenevaid kaitsekulutusi ka militaarsesse innovatsiooni suunama, rääkis füüsik ja iduettevõtja Andi Hektor.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).