Eesti peaks Venemaa naabruses elamisega kaasnevaid julgeolekuohte ära kasutama ja oma aina suurenevaid kaitsekulutusi ka militaarsesse innovatsiooni suunama, rääkis füüsik ja iduettevõtja Andi Hektor.

- Füüsik ja iduettevõtte GScan juhatuse liige Andi Hektor
- Foto: Liis Treimann
Ta tõi näiteks, et Iisrael on olnud pidevas sõjaolukorras ja suutnud luua väga kõrgetasemelise kaitsetööstuse. “Kui me räägime Eestis kaitsekulutustest, võib-olla peaks rohkem mõtlema selle peale, kuidas pöörata neid kaitsekulutusi ka investeeringuteks,” märkis Hektor Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.