Nädala lood: karm prognoos, prouad prügikasti kallal ja ametnike preemiaralli

Peaaegu igal õhtul istub Airi Hark Tallinna keskturu lähistel klapptoolil ja ootab. Mõnel päeval pikutab hoopis lamamistoolil ja kui on külmem ja tuulisem, toob Lasnamäelt kaasa magamiskoti. Tal on seljas mantel, mille all on veel ka jope: Airi tuleb siia nii -5 kui ka -15 kraadiga.

Airi istub toidukapi juures. Vabatahtlikud toovad sellesse kappi igal õhtul toitu, mis aegub samal päeval. Soojaleti road Rimist, salatid Stockmannist, võileivad Coopist, vrapid R-Kioskist – kõik, mis läheks muidu prügikasti. Päeval, mil meie siin oleme, on külmik mingil põhjusel täis veganvorstikesi.

Eestis visatakse igal aastal ära rohkem kui 84 000 tonni toitu. Kui laotada see toit maapinnale ühtlase meetrikõrguse kihina, saaks sellega katta poolteist korda Tallinna lauluväljakut. Samal ajal elab meie riigis peaaegu 50 000 inimest absoluutses vaesuses – see tähendab, et neil ei ole alati toitu, mida lauale panna.

Toidukapi juures istuv Airi hoolitseb igapäevaselt oma puudega lähedase eest ning saab enamiku oma toidust toidukapist. Ta jõuab alati kohale kaks-kolm tundi enne vabatahtlikke. Airi usub, et kui ta on esimesena järjekorras, saab ta ka kõige paremat kraami. Tema on keskendunud enda sõnul "salatitele ja delikatessidele" ning eriti innukalt soovib ta saada torti – teda kutsutakse isegi Torditädiks.

Loe pikemalt SIIT.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks, mille peamisteks põhjusteks on Eesti eksporditurgude halb seis ja kahanenud konkurentsivõime.

Prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 3,5% ja tuleval aastal 0,4%. Kiiremat majanduskasvu on oodata alates 2025. aastast. Veel kolm kuud tagasi ootas keskpank kasvu järgmiseks aastaks.

Kahanev majandus toob järgmisel aastal kaasa töötuse mõningase kasvu, kuid inimeste ostujõud jätkab paranemist, sest hinnatõus on taltunud, teatas Eesti Pank.

Lõppev aasta on Eesti majanduse jaoks osutunud arvatust raskemaks ning majanduslangus kestab varem oodatust kauem. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine.

Loe pikemalt SIIT.

Raskustes elektriautode rendiettevõtte Elmo juht Enn Laansoo on ilma jäämas päikesepargist, sest see läks võla pärast haamri alla.

Päikesepargi all oleva maa omanik oli varem samuti Laansoo, kuid oktoobris liikus kinnistu Laansoo onule, kes asutas selleks uue ettevõtte.

Päikeseparki müüva kohtutäituri Risto Sepa sõnul on päikesepargi vastu seni huvi tundnud viis inimest. Ka on see Eestis esimene kord, kus päikesepark on pandud oksjonile. Müügi teeb teistsuguseks veel see, et oksjonile ei lähe kinnistu, vaid ainult hoonestusõigus.

Haamri alla läks päikesepark seetõttu, et Laansoo firma Kollane Vara, endise nimega Pakri Päike 1 jäi võlgu pangale. Päikesepargi omanike ringi kuulub kaude läbi ettevõtete ka Eesti Energia eksjuht Sandor Liive.

Hoonestusõiguse alghind on 820 000 eurot. Huvi on päikesepargi vastu tundnud viis inimest, üks neist on Sepa sõnul pannud ennast ka registreerimiseks kirja, kuid on veel ooteseisus, kuna ta ei ole tasunud tagatisraha.

Loe pikemalt SIIT.

Ajal, mil Eesti riik on jätkuvalt majanduslanguses ning valitsuse sõnumites kõlab üha jõulisemalt kärpekohtade otsimine ja maksude tõstmine, jagab põllumeestele toetuste tähtajaks väljamaksmisega hädas olnud PRIA oma teenistujatele kopsakaid preemiaid.

Detsembri lõpul ametist lahkuv PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) peadirektor Jaan Kallas jagas 314 alluvale „suurepäraste töötulemuste, organisatsioonikultuuri väärtuste hoidmise ja meeskonnatundesse panustamise eest“ ühekordse lisatasuna kokku 613 350 eurot.

Suurima summaga ehk 6500 euroga premeeritakse otsetoetuste osakonna juhti Tanel Trelli, kes viimasel ajal on pidanud selgitama, miks otsetoetuste maksmise uue skeemi tõttu tekkis oht, et üle paari tuhande põllumajandustootja saab oma raha PRIA-lt kätte hiljem. See oleks aga põllumajandusettevõtjad viinud ringvõlgnevusse. Praeguseks on minister Madis Kallase sekkumise tulemusel olukord lahenemas.

Lisaks Trellile saavad kopsakaid preemiaid teisedki PRIA juhtivad teenistujad.

Loe pikemalt SIIT.

20 aastat ebaedu börsil ja radikaalne mõtteviisi muutus võimaldasid Rootsi ühel tuntuimal investeerimisgurul, Eesti juurtega Arne Talvingul välja arendada trendistrateegia, mis viis tema portfelli 50kordse kasvuni aastatel 2009–2021.

Rootsi aktsiad, trendianalüüs ja tugevad fundamentaalnäitajad moodus­tavad Arne “Kavastu” Talvingu inves­tee­rimisfilosoofia, mille toel kasvab port­fell keskmiselt 38% aastas. Talving ei taha kunagi avalikult öelda, kui suur on tema investeerimisportfelli rahaline väärtus. Kauplemisringkondades oletatakse, et see võib ulatuda kümne miljoni euroni.

Oma nimes kasutab ta oma isataluga seotust väljendades teist nime “Kavastu” ning Rootsis tuntaksegi meest selle just hüüdnimega.

Talvingu portfell kahekordistub keskmiselt iga 2,5 aasta järel.

Loe pikemalt SIIT.