Töösturid: Eesti võib elektri hinnaga teha saatusliku vea

Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.

„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas saates „Tööandjate tund“ autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronicsi tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.

See annab meile konkurentsieelise ja kindluse, et konkurendid kohe kõrval ei saa sama teha, selgitab Eesti käsitööšokolaadi tootja Chocolala asutaja ja juht Kristi Lehtis, miks ettevõte oluliselt innovatsioonile panustab. “Endal on piinlik, kui midagi põnevat ei tee.”

“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3–5, pikaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulevadki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.

Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?