Nordea sai Soome järelevalvelt karmi kriitikat

Helsingi börsil noteeritud finantskontsern Nordea teatas täna hommikul möödunud kvartali tulemustest: selgus intressitulud ja ärikasum vähenesid võrreldes möödunud aastaga. Põhjanaabritest analüütikud tunnevad muret ettevõtte kulude juhtimise üle.

Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.

Nordea Bank Abp on saanud Euroopa Keskpangalt loa uueks 250 miljoni euro suuruseks aktsiate tagasiostuprogrammiks, mis on kolmas taoline sel aastal.

Helsingi börsil pesitseb mitu suuremat ja pikema ajalooga dividendide maksjat kui Balti börsidel, kuid neile ligipääs on maksustamise tõttu kohati keeruline.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.