Kallis Eesti palk

Tema sõnul on ühest küljest populistlik öelda, et tuleks alandada või panna piir, kuid küsimus on, kuidas maksukoormust jagada. Saarpuu jättis õhku mõtte, et võib-olla peaks lahendus olema tööjõumaksude vähendamine ja teiste arvelt kompenseerimine.

"Näiteks Eesti ise on jõuliselt öelnud, et madalam maksuprotsent suurendab makselaekumist. Kui võtame kümme aastat edasi, siis protsentuaalselt on maksud madalamad, aga selle võrra liigub ettevõtetelt rohkem raha töötajatele ja ringlusesse," ütles bussifirma juht. Tema teatel ei pruugi riigi maksubaas väheneda. "Mida kõrgemaks läheb keskmine palk, seda suuremaks lähevad absoluutväärtuselt maksude protsendid," lisas Saarpuu.

Bussifirma juhi sõnul on tööjõukulud ettevõtte jaoks suurte erinevusteta Eestis-Lätis-Leedus, kuid helgemad idas, kus ettevõttekuludest suurim osa jõuab töötajani. "Venemaal on kõrgepalgalisi inimesi kõige soodsam tööle võtta," ütles Saarpuu.

Kulu firmasid rändama ei pane. Samas ei usu Saarpuu, et tööjõumaksude optimeerimisel tekiks massiline töötajate või kontorite ränne soodsama maksukoormusega riikidesse. Pigem pärsib see Eesti arengut ja kasvu. Saarpuu sõnul pole Euroopa Liidus oluline, kus riigis on inimesega leping sõlmitud, vaid kus ta reaalselt töötab - sellele vastavalt makstakse makse.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise teatel tuleks tööjõu maksukoormuse võrdlemiseks võtta aluseks kogukulud ehk palk koos maksudega või töötaja netotasu. "Kui Eestis muuta sotsiaalmaksu tervikuna töötaja maksuks, siis keskmine brutopalk tõuseks päevapealt 33% ja võib-olla keegi tunneb ennast teiste Euroopa riikidega võrdluses uhkemalt," tõi maksuekspert näite. Samas ei ole tema sõnul oluline, kes maksu maksab. "Lõpuks on see igal juhul tööandja kulu - olgu siis palgakulu või maksukulu," lisas maksuekspert.

Madalam palk, kõrgemad kulud. Tema sõnul on loogiline, et madalama sissetulekuga riikides on brutopalgale lisanduvad ettevõtjate kulud tihti suuremad. "Jutt käib sellest, kui suures osas on sotsiaalkindlustuse maksed tööandja kulu ja kui suures osas töötaja kulu. Viimasel juhul on brutopalk selle võrra kõrgem," ütles Lehis. Tema sõnul on riikide valikud erinevad ja need sõltuvad paljudest sellest, kuidas on üles ehitatud sotsiaalkindlustuse süsteem, millest see koosneb, kes kehtestab maksumäärad jne.

Lätis ja Leedus tütarfirmasid juhtiva joogitootja Liviko ASi juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei saaks riik hakkama olukorras, kus töötaja maksaks ise ettevõtte asemel sotsiaalmaksu. Tema kinnitusel suurendaks selline muutus riigi kohustusi. Kalvi jääb konservatiivsema mõttekäigu esindajaks, soovimata tänast süsteemi muuta. Samuti ei saaks tema ütluste järgi lihtsalt vähendada sotsiaalmaksu osa, sest riik seisab silmitsi üsna tumeda tulevikuga, kui arvestada väljarännet ja vananemist.

KOMMENTAAR