Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi ettepanek apteegiteenuse osas 

    Jürgen Ligi juhitav rahandusministeerium tegi ettepaneku apteegiteenuse korraldamiseks nii, et üldapteek oleks kohustatud pidama apteeke nii linnas kui ka maal.

    Ligi juhitava rahandusministeeriumi hinnangut küsis riigikantselei valitsuse tarbeks. Ligi ütles Äripäevale, et edastas rahandusministeeriumi ettepaneku, jõudmata seda ise pikemalt hinnata ja olles lausa skeptiline (vt Ligi kommentaari artikli lõpus). Ligi väljendas pettumust, et nii põhimõttelise teema nagu apteegiteenuse ümberkorraldamise kaalumiseks ei anta rohkem aega ega läbita pikemat kooskõlastusringi.
    Äripäev kirjutas kuu aega tagasi, et riigikogu menetlusse jõudis sotsiaalkomisjoni esitatud radikaalne seaduseelnõu (siis juhtis komisjoni veel IRLi liige Margus Tsahkna), mille jõustumisel saavad apteekide suuromanikud (üle 50%) olla vaid proviisorid. Lisaks ei tohi ravimite hulgimüüjail olla osalust apteegis ning ühes hoones tohib korraga tegutseda vaid üks apteek. Pikemalt loe artiklist „Radikaalselt apteekide kallale“.
    Rahandusminister Ligi saatis möödunud nädala lõpus sotsiaalministeeriumisse ministrile adresseeritud (sotsiaalminister on Helmen Kütt ning tervise- ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse) ettepaneku, et üldapteegil ei tohiks olla lubatud osutada apteegiteenust üksnes suurema nõudlusega piirkonnas.
    "Sisuliselt tekiks olukord, kus ettevõtjatel oleks võimalik taotleda kahte liiki tegevuslube – üldapteekide poolt taotletav üleriigiline tegevusluba ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt taotletav luba ühe apteegi asutamiseks ja pidamiseks. See, milline piirkond kvalifitseerub suurema või väiksema nõudlusega piirkonnaks, ning see, millises asulas tuleks apteegiteenuse kättesaadavus tagada, ning milline on apteekide minimaalne arv konkreetses piirkonnas, võiks olla seadusandja kindlaks määrata," pani Ligi oma kirjas ette.
    Apteegiäri puudutavat eelnõud arutas eelmise nädala lõpus ka valitsus, kes toetas eelnõu üldeesmärke, leides samas, et mõned valdkonnad vajavad põhjalikumat arutelu. Valitsus rõhutas, et eelnõu menetlusse riigikogus on vajalik kaasata ministeeriumid, õiguskantsler ja turuosalised.
    Loe Ligi allkirjastatud kirja, mille ta saatis sotsiaalministeeriumisse 10. aprillil:
    „/…/ Esitame alljärgnevalt oma tähelepanekud ravimiseaduse, riigilõivuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
    Ravimisektor, mis hõlmab ravimite tootmise ja turustamisega seotud äritegevust, on lahutamatuks osaks tervishoiusüsteemile, mille toimivuse eest vastutab riik. Kindlustamaks isikutele ravimite kättesaadavus, on riigi ülesandeks tagada apteegiteenuse osutamise ühtlane jaotumine terve Eesti territooriumil. 2006. aastast kehtivad apteekide asutamisele ravimiseaduse alusel kehtestatud geograafilised ja demograafilised piirangud ei ole suutnud ära hoida apteekide arvu vähenemist maapiirkondades. Majanduslikult tasuvas kohas apteegi avamise piiramine ei ole ettevõtjaid  suunanud avama apteeke seal, kus käive on väike ja tulu ebarahuldav. Vähese tulukuse tõttu ei ole apteegi pidamine maal atraktiivne ning ettevõtetel puudub motivatsioon apteekide avamiseks ja pidamiseks väiksema nõudlusega piirkondades.  Oleme arvamusel, et riigikohtu otsuse (apteekide asutamispiirangute kaotamine – toim) jõustumisel, 9. juunil 2014.  aastal, tõuseb apteekide kontsentreeritus suurema nõudlusega piirkondadesse veelgi. Seega on vaja luua tõhus regulatsioon, mis tagab apteegiteenuse ühtlase jaotumise terve Eesti territooriumil.
    Leiame, et üksnes eelnõus pakutud meetmete abil ei ole võimalik tagada apteegiteenuse ühtlast jaotumist terve Eesti territooriumil. Apteegiteenus võiks olla reguleeritud elektroonilise side seaduses sätestatud universaalteenuse regulatsiooniga analoogsetest põhimõtetest lähtuvalt. Eelnimetatust tulenevalt tuleks eelnõud täiendada apteegiteenuse osutamist reguleerivate kesksete põhimõtetega.
    Apteegiteenuse ühtlasema jaotumise kindlustamiseks tuleks seadusega panna üldapteekidele kohustus tagada apteegiteenuse kättesaadavus terve Eesti territooriumil. Üldapteegil ei tohiks olla lubatud osutada apteegiteenust üksnes suurema nõudlusega piirkonnas. Üldapteek peaks tagama ühesuguse kvaliteediga apteegiteenuse nii linnas kui maal. Eelnimetaud kohustus ei kehtiks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele apteekidele. Sisuliselt tekiks olukord, kus ettevõtjatel oleks võimalik taotleda kahte liiki tegevuslube – üldapteekide poolt taotletav üleriigiline tegevusluba ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt taotletav luba ühe apteegi asutamiseks ja pidamiseks. See, milline piirkond kvalifitseerub suurema või väiksema nõudlusega  piirkonnaks, ning see, millises asulas tuleks apteegiteenuse kättesaadavus tagada, ning milline on apteekide minimaalne arv konkreetses piirkonnas, võiks olla seadusandja kindlaks määrata.
    Lisaks eeltoodule on vaja läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mille raames tuleks hinnata erinevate lahendusvariantide mõju apteegiteenuse tarbijatele, ravimisektorile ja kogu tervishoiusektorile laiemalt.
    Samuti juhime tähelepanu sellele, et eelnõuga kaasnevate kuludega ei ole sotsiaalministeeriumi 2015–2018 finantsplaanis arvestatud ning proviisori lähtetoetuse kehtestamist ei ole ette nähtud. Lisaks on seletuskirjast puudu mõjude analüüs, kui palju eeldatavalt laekub seoses apteegibussi kasutuselevõtuga riigieelarvesse riigilõivu.“
    KOMMENTAAR
    Rahandusminister Jürgen Ligi
    Võtan süüdistuse sekkumises riigi elukorraldusse omaks, selle eest makstakse mulle ka palka. Apteegituru teemal seejuures toimus asi nii, et riigikantselei küsis  rahandusministeeriumilt valitsuse tarbeks arvamust vastava eelnõu kohta. Ametnikud selle ka koostasid, nii valitsus töötabki, selle erandiga, et seekord ei hinnanud ma seda ise pikemalt, vaid esitasin ta valitsusele nurinaga, et nii põhimõttelise teema kaalumiseks ei anta rohkem aega ega läbita pikemat kooskõlastusringi. Kuigi sarnaseid mõtteid olin ka ise mõlgutanud, ütlesin välja, et ma pole saanud mahti seisukohta võtta ning esitan ministeeriumi ettepaneku taolist lahendust tõepoolest kaaluda. Oma seisukoha võimaluste suhtes „tagada apteegiteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti“ ütlesin end olevat ülimalt skeptiline.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Raadiohommikus: ehitusest, pangandusest ja investeerimisest
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.