IT-argipäev pole veel Taiwani jõudnud

Eesti eeliseks võiks pidada elektroonilise asjaajamise võimalust, kuid enne seda tuleb täita hulk pabereid ning elektrooniline asjaajamine ja selle vahendid on üsna piiratud. Seda saab eriti hästi näha saabuvate välistudengite peal, kes vaatavad imestusega täitmist vajavate blankettide hulka ja külastatavate asutuste nimekirju ning küsivad imestunult, et kas ID-kaarti ei saagi kasutada igas raamatukogus lugejapiletina.

Samas on tehnoloogiliselt üsna arenenud Taiwanis elektrooniline asjaajamine ikka päris haruldane. Näiteks kohalikust pangast elektroonilise asjaajamise kohta küsijale vaatavad hiinlased suurte silmadega otsa sõnades "Bu dong! - ei saa aru" imestades, et miks peaks keegi tahtma asju ajada läbi interneti, kui pangakontoris on nii sõbralik teenindus, hakates muretsema selle pärast, et äkki nad ei olnud piisavalt sõbralikud.

Jutuajamise lõpus möönavad, et vajadusel saab kaugelt asju ajada internetipangaga, kuid kontoris on ju palju meeldivam. Kohalike sõnul on Taiwanis võrreldes muu Aasiaga asjade ajamine suhteliselt väikese energia- ja paberikuluga, kuid Eestist tulnule siiski müstiline. Üldiselt käib siin asi rahavahetuse näitel nii: läheb välismaalane panka, annab passi, millest tehakse kaks koopiat, vahetatava raha ning täidab ära kolm (3!!!) erinevat blanketti. Siis vaatab teenindaja veelkord passi ning läheb rahaga taharuumi. Hiljem tuleb teenindaja tagasi kohaliku rahaga kuid kättesaamiseks on vaja veel kaks erinevat blanketti ära täita ning seda kõik "loomulikult" hiina keeles.