Eesmärk: maailma harituim parlament

Riigikogu on läbilõige ühiskonnast – sellise vabanduse toovad ette poliitikud, kui keegi nende seast juhtub hakkama saama mõne ebasündsa teo või riigile kahjuliku otsusega. Loomulikult on ka poliitikud inimesed, kes mõnikord eksivad. See on inimlik ja andestatav. Küsimus seisneb pigem selles, kas me oleme omalt poolt teinud kõik võimaliku, et neid eksimusi vähendada.

Eduka Eesti vältimatu eeltingimus on, et meie rahvast juhivad targad, eetilised ning kogenud inimesed. Riigi juhtimine on vastutusrikas ja raske töö, millega peaksid tegelema parimad meie hulgast. Kas see on ka tegelikult niimoodi? Kahtlen. Kui erasektori või riigifirmade võtmetähtsusega ametikohtadele kandideerimise eeltingimus on reeglina magistrikraad ning pikaajaline juhtimiskogemus, siis riigikokku valituks võib osutuda tühise häälte arvuga juba 21aastaselt ning ilma igasuguse hariduse ja elukogemuseta. Miks on see nii? Kas meie riik ei vajagi parimal tasemel juhte?

Soovin, et Eestit juhitaks nagu üht väga head ettevõtet, millel on kompetentne juhtkond ning mille õnnelikud omanikud me kõik saaksime olla. Tahan, et Eestil oleks maailma harituim parlament. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks tuleb riigikokku kandideerijatele esitada senisest märksa karmimad tingimused. Soome parlamendis on 200 liiget, Rootsis 349 ning Saksamaal 598. Ühe parlamendiliikme kohta on  Soomes ligikaudu 21 000  valijat, Rootsis 20 000 ning Saksamaal  üle 100 000. Eestis on see number hetkel vaid veidi üle 9000. Oleme väike ja vaene riik ning meil pole otstarbekas üleval pidada 101kohalist riigikogu. Kui alandaksime parlamendiliikmete arvu Eestis 65le, esindaksid nad igaüks keskmiselt veidi enam kui 14 000 hääleõiguslikku valijat ning endiselt oleksime oma riigi juhtimisel põhjanaabritest ebaefektiivsemad. Kolmandiku võrra väiksem riigikogu annab vajaliku stardipaugu möödapääsmatule avaliku sektori kulude vähendamisele ning tugevdab märkimisväärselt parlamendi koosseisu.

Parlament peab kujunema kvaliteedimärgiks, kus töötavad inimesed on enne valituks osutumist eelneva töö ning tegemistega enda taset tõestanud. Valijaid peavad kõnetama kandidaatide senised reaalsed saavutused, mitte õhust võetud säravad tulevikulubadused. Tõstes riigikokku kandideerimise nõutavaks eeltingimuseks vanuse alates 30.  eluaastast ning kõrghariduse olemasolu, on meil olemas esmane korralik valim, kust tulevasi parimaid parlamendiliikmeid otsida. Tugevaimate kandidaatide edukaks värbamiseks tuleb muuta valimissüsteemi. Igas valimisringkonnas enim hääli kogunud isikud peavad vastavalt mandaatide arvule osutuma valituks ning kohal partei valimisnimekirjas ei tohi tulevikus olla enam mingit tähtsust. Mida enam läbipaistvust, seda parem on tulemus ühiskonnale tervikuna. Riigikogus asugu tööle inimesed, kes on ka tegelikult kõige haritumad ning tagatubade kokkulepped suundugu igaveseks ajaloo prügikasti.

Parlament peab olema tegus ning suuteline pidevalt uusi ja innovatiivseid ideid genereerima. Personalispetsialistid on ilmekalt tõestanud, et inimene ammendab end ühel töökohal  keskmiselt seitsme aastaga. Poliitik ei ole masin, ka tema kipub ajaga väsima. Seetõttu on mõistlik, kui riigikogus on järjest võimalik töötada maksimaalselt kaheksa aastat, millele peab järgnema vähemalt nelja aasta pikkune paus. Päris nukker on enne valimisi vaadata vanu ja tülpinud eluaegsete poliitikute nägusid, kes on uutest ideedest nagu käsnad tühjaks pigistatud. Tehke ruumi värsketele nägudele ja mõtetele ning tulge nelja aasta pärast puhanult ja innovatiivsena tagasi!

Valitsuse moodustavatele ministritele tuleb esitada riigikogu liikmetest veelgi kõrgemaid standardeid - magistrikraad, vähemalt viie aasta pikkune juhtimiskogemus ning vanus alates 35. eluaastast.  Inimene võib olla ükskõik kui andekas ja tubli, aga ministritööks vajalik elukogemus tuleb siiski aastatega. Valitsus peab koosnema karastunud ekspertidest ning seal ei saa olla kohta katsetusteks.

Tänaste seaduste kohaselt ei ole riigikogu liige seotud mandaadiga, mistõttu teda ei saa ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Karistamatuse tunne ei ole hea lahendus, mistõttu tuleb kvaliteetsema töö tagamiseks suurendada poliitikute vastutust oma töö ja tegemiste ees. Riigikogu liiget peab olema võimalik tagasi kutsuda õiguskantsleri ettepanekul presidendi nõusolekul. Tagasikutsutud parlamendi liige ei tohi saada mingit kompensatsiooni. Sellise korra kehtestamisel paraneb poliitiline kultuur, rahva õiglustunnet ei riivata ning säästetakse märkimisväärsel hulgal maksumaksja raha.

Maailma harituim parlament on selge sõnum nii kohalikele inimestele kui ka rahvusvahelisele kogukonnale, et Eestit juhivad targad ja tublid isiksused, kes teevad oma riigi kodanike hüvanguks mõistlikke seaduseid ja majandusotsuseid. Just nii anname välismaailmale positiivse signaali, et Eesti on riik, mida saab usaldada ning kuhu tasub investeerida. Nutika ja eetilise parlamendiga kaasnev efektiivsem riigi juhtimine, paranev konkurentsivõime ning poliitikute riigimehelik käitumine on need kolm vaala, mis loovad soodsa pinnase kõigi Eesti elanike heaolu kasvuks.