Riik peab riskikapitaliturgu arendama

Eesti on tuntud start-up'ide maa. Aga alustamiseks ei piisa ainult pealehakkamisest. Kasvavat tegevust tuleb kuidagi finantseerida ja seda kaugelt enne kui laekuvad tulud. Kiire kasvu rahastamiseks ei piisa vaid enda ja heade tuttavate rahast, vaja on rohkem. Meil on arenenud pangandus, kuid pangalaen pole suuremahulise kasvu finantseerimiseks sobilik. Alustava ettevõtte puhul on nii tulu laekumise aeg kui summade suurused enamasti liiga ebaselged. Suuri riske on võimalik juhtida selleks loodud fondide kaudu, mis katavad ebaõnnestunud investeeringutega tekkivat kahju õnnestunud ettevõtmiste väärtuste kasvu kaudu.

Kohaliku kapitalipakkumise puudumisel liiguvad parima potentsiaaliga ettevõtted teistes riikides tegutsevate omanike valduses kiirelt Eestist ära, jätmata siinsesse majandusse märkimisväärset jalajälge. Olgu selleks siis loodud teadmised, ärisidemed ja oskused, töötajate kogemused, eeskuju teistele ettevõtjatele või ka osaluse müügist saadud tulu, mida järgmistesse ettevõtetesse investeerida. Samuti jääb suur osa ettevõtteid sündimata, kuna maailma mastaabis pääsevad löögile vaid väga vähesed ning konkurents rahastusele on ülisuur. Kohalik kapital võtab ettevõtjad paremini jutule ning aitab neil kasvada siin, et siis juba tugevamana välisturgudele minna.

Eesti era- ja riskikapitaliturg on alles varajases arengustaadiumis, seega ei ole kuidagi ajakohane rääkida riigi turult lahkumisest. Turu toimimiseks on vaja mitmete osapoolte panust. Eelkõige on oluline fondijuhtide roll. Fondijuhil peavad olema piisavad teadmised ja kogemused, et leida investeerimiseks sobivad ettevõtted ja seejärel aidata kaasa nende läbilöögile turul. Hiljem tuleb osalused müüa selliselt, et vaatamata ebaedukaks osutunud investeeringutele oleks fond tervikuna kasumlik ning võimaldaks teenida tulu nii investoritele kui ka fondijuhile. Fondijuhi moodustab terve meeskond, kes peab kogu fondi eluea jooksul suutma koos asjalikult toimetada, kaotamata ühist tegutsemisvõimet ka keerukates olukordades. Baltimaades on sellise kogemusega meeskondi vähe. Riigi roll ei ole fondijuhtidega konkureerida, vaid aidata hea potentsiaaliga fondijuhtidel areneda erainvestoritele sobivateks partneriteks.

Investorid usaldavad raha vaid kogenud ja edukatele fondijuhtidele. Kogu investeerimistsükli ulatuses häid tulemusi näidanud fondijuhid suudavad edu tõenäoliselt korrata. Seega ollakse valmis nende kätte usaldama raha juba märksa lihtsamalt kui valdkonnas alles alustavatele tegijatele. Kogemuse tekkides on investeeringute kaasamine järjest lihtsam, kuid piisav kogemus tekkib alles kümnekonna ja enama aastaga.

Fondifondi kaudu saab riik kaasa aidata kõigi eelnimetatud aspektide arengule, säilitades samas võimaluse järk-järgult taanduda. Eraturu aktiivsuse kasvades on riigil võimalus osaleda loodavates fondides järjest väiksema osakaaluga. Riiklik fondifond on nurgakiviinvestor, kes valib välja piisavalt usaldusväärsed fondijuhid ning annab neile mandaadi teatud investeerimisstrateegiaga fondide loomiseks. Seejuures on fondijuhtide ülesandeks investeerida loodavasse fondi ise ja kaasata täiendavalt raha teistelt erainvestoritelt. Kogu tegevuse tulemusena tekkinud tulu või ka potentsiaalne kahju jagatakse kõigi vahel vastavalt osakaalule fondis. See tagab erakapitali huvide kooskõla riikliku investori omadega ning valideerib ühtlasi tehtavad investeerimisotsused. Riik oma vahendeid eraldi ühtegi ettevõttesse ei investeeri ega tee konkreetse investeeringu tingimuste osas mingeid erisusi.

Riiklik fondifond ei ole midagi uut. Analoogsed fondifondid on loodud enamikus arenenud riikides, tuntuim on ehk Iisraeli näide, kuid need olemas ka Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal. KredEx on koos Euroopa Investeerimisfondi ning Läti ja Leedu riiklike fondidega investor 2013 loodud Balti Innovatsioonifondis, mis keskendub hilisema faasi kasvuettevõtetele. Plaanitava varasema faasi fondifondi investeerimisstrateegia väljatöötamisel ning hilisemal fondijuhtide valikul teeb KredEx nii siinsete turuosaliste kui ka rahvusvaheliste partneritega tihedalt koostööd, et sobitada riskikapitali valdkonna tegevusala tunnustatud tegevuspõhimõtted siinsetesse turuoludesse. Halvad investeerimisotsused pole pikemas perspektiivis kasulikud kellelegi – ei fondijuhtidele, investoritele ega ka riigile. Eesti jaoks on Euroopa struktuurifondidest rahastatud fondifondi loomine tark otsus.