Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võltskasinus hävitab riigi

    Janek MäggiFoto: Meeli Küttim

    Eesti vajab võimalikult kiiret ja hüppelist, märkimisäärselt hinnatõusu ületavat sissetulekute kasvu – mitte ainult vähese sissetulekuga kodanikel, vaid meil kõigil, kes me siin elame, kirjutab Powerhouse’i juhataja Janek Mäggi.

    Lihtne eesmärk – keskmise palga hoogne ja stabiilne kasv – on saavutatav sama lihtsate meetmetega. Esmalt on vaja lõpetata eduardbornhöhelik raha padja sisse kogumise õhutamine (loe: säästmine on elu mõte!). Et siis, kui koguja on surnud, keegi avastab – oi, ta ei olnudki puruvaene, aga millegipärast nälgis surnuks.
    Inimesed: elage täna, tarbige, nautige elu niipalju kui oskate. Reisige, kui saate. Ostke endale kordki elus uued sokid, kuid teil pole neid kunagi olnud.
    Tarbimise maksustamine suretab majandust. Kas me seda tahamegi? Üksikuid kohalikule kapitalile kuuluvaid, tõsiseltvõetavaid ettevõtteid võib ju maksudega ahistada, kuid elu läheb paremaks üksnes siis, kui me kõik koos võimalikult palju tarbime. Eesti raharinglus on laisk, kontodel kõduneb raha, mis võiks käivitada palju uut äri ning seda laiemalt kasvatada.
    Kuid oma kodanike tarbimisbuumist ei piisa. Meid on liiga vähe, et saavutada mõningastki mastaabiefekti. David Cameron tahab Suurbritanniast välja ajada kõik vastikud idaeurooplased. Meelitame nad Eestisse! Kõik poolakad ja tšehhid, olete teretulnud! Hommepäev! Tulge ja aidake meil tööd teha ja sigidagi! Võitame ukrainlased ka appi ja kasvatame rahvaarvu kiiresti kahekordseks!
    Majandus saab kasvada vaid seal, kus rahvaarv kasvab – seal tekib nõudlus. Sisemaise nõudluse kasvust ei piisa. USA hiigeledu baseerub 19. sajandi teise poole ning 20. sajandi alguse sisserändel, mõõdutundetul tarbimisel ning mõnuga sigimisel. Viljakas seks on iga Euroopa riigi edu garantii nr 1.
    Sotsialism kui surmarong
    Üksikute ühiskonnagruppide sissetulekute kasvatamine teiste arvelt on surmarong. Prantsusmaa on seda katsetanud ning paljud teised veel. Prantsusmaal on miinimumpalk 60% riigi keskmisest sissetulekust, mis on maailmarekord. Õnnelik pole keegi. Kui need, kes viitsivad tööd teha, peavad tegema ka nende eest, kes ei viitsi, ei viitsi varsti tööd teha ka need, kes veel natukene viitsivad.
    Mõistlik eesmärk on, et ka jõukamad oleksid motiveeritud tööd tegema – nad suudavad anda tööd, kasvatada ka vaesemate inimeste sissetulekut, kes ise seda ei suuda. Hirmus on küll, et mõni tuhat jõukurit sõidab uskumatult ägedate autodega, kuid veel hirmsam on, kui nad ei sõida – kalliste asjade ostmisest saavad tööd väga paljud, ja see raha jagatakse just nimelt vasemate vahel laiali. Kui kõik ostavad elu jooksul kolm uut H&Mi T-särki, ei jagu sellest mitte kellelegi. Kadedus hävitab rohkem, kui me eeldame. Tark rikas (ja enamik rikkaid ongi targad, muidu nad poleks rikkaks saanudki) käib hääl meelel jala, aga terve küla istub seepärast tööta. Kellel seda vaja on? Poliitik ei suuda luua muid töökohti kui neid, mille rahvas ja ettevõtjad palehigis kinni maksavad. Poliitiku töö on töökohti (avalikus sektoris) kaotada, mitte neid juurde teha.
    Maksudega saab mõnevõrra majanduskeskkonda juhtida küll, kuid mitte niipalju üksikute % tõstmisega siia ja sinna poole, vaid vastates küsimusele: kui palju meil Eesti riigi pidamiseks (arvestades rahva maksevõimet) raha on vaja koguda nii, et rahvas oleks selle kulutusega rahul ja riik oleks hästi peetud? Kui see number on teada, läbi mõeldud, kaalutud ja arvutatud, siis saame mõelda, kes selle peaks kinni maksma ja millises mahus. Ning kuidas turgutada perekonna neid liikmeid (loe: Eesti kodanikke), kes endaga ise hakkama ei saa.
    Ettevõtja töö on erisoodustus
    Praegu piinavad paljud seadused ja suhtumised ettevõtteid ja ettevõtjaid etteheidetega, mis viitavad järjepidevale pursuilikule alusetule rikastumisele teiste kodanike arvelt. Minu hinnangul see Eestis võimalik ei ole. Selgitasin mõnda aega tagasi maksu- ja tolliameti peadirektorile Marek Helmile, et tead, mul ei ole kunagi ühtegi tundi, mil ma üleval olen, mil ma ei mõtle tööst ja tööasjust või tee tööd. Ja nii 15 aastat järjest. Kuidas ma siis eraldan, et nt sellel laupäeval ma puhkasin ja tegin erasõidu. Ei eraldagi, minu töö on puhkus kogu aeg. Nii väga armastan ma seda. Minu töö on mulle riigi poolt võimaldatud erisoodustus. 24/7/365.
    Aga maksan kõik erisoodustus- ja muud maksud, olgugi et jutt, millega mulle osa neist põhjendatakse, on mõnel juhul üdini vale. Ja täpselt nii tunnevad sajad, kui mitte tuhanded (väike)ettevõtjad. 
    Eesti Vabariigis on ettevõtja olemine erisoodustus, aga riigiametis olek heategevus, mille puhul on maksuvabastus lausa iseenesest mõistetav. Riigikogu maksuvaba tuluhävitus (just, tuluhävitus!) näiteks. Enamik ettevõtjaid muidugi ei tahagi riigilt mingit teenet. Aga feodaalaegse suhtumise ja sellest tulenevad seadused võiks siiski ära kaotada. Oleks veelgi rõõmsam tuju oma pisikest asja ajada ja oma väikest elu elada – koos teiste omasugustega.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.