Maire Forsel • 30. märts 2015 • 3 min
Jaga lugu:

Teemaks lähtugu sisust, mitte nimest

Leisi lapikoja omanik Maire Forsel.
Leisi lapikoja omanik Maire Forsel.  Foto: Erakogu

Kui tahame võrdluseks tuua mujal kehtestatud teemaksud, siis peaksime lähtuma nende maksude tegelikust sisust, mitte sellest, kuidas neid makse vastavates maades nimetatakse, leiab Leisi lapikoja omanik Maire Forsel.

Kui lähtuda näiteks Rootsis kehtestatud teemaksu (rootsi keeles vägavgift) sisust, siis ilmneb, et see on Eestis ammu olemas – meil nimetatakse seda lihtsalt raskeveokimaksuks, aga tähendus on täpselt sama. Maksu tuleb maksta riiklikus autoregistris registreeritud üle 12tonnise registri- või täismassiga veoauto või veoautost ja haagisest koostatud autorongi eest. Eestis kehtib see maks alates 2004. aasta 1. jaanuarist.

Viimasel ajal räägitakse palju Eestis teemaksu kehtestamise vajadusest ja kõrvu on jäänud väide, et ainult Eestis ja Soomes ei ole veel sellist maksu. See oleks justkui kaalukas põhjendus teemaksu kehtestamisele, et peaksime sisse seadma teiste Euroopa Liidu maadega sarnase süsteemi.

Teeme teiste järgi

Kõigist senistest teemaksuteemalistest artiklitest on jäänud mulje, et Eestis tahetakse kehtestada maks kõikidele autodele, kuna teistes maades on nii, aga tegelikult on palju Euroopa Liidu maid, kus ei maksta sõiduautode eest mingit teemaksu.

Rootsi kehtestas teemaksu (meie mõistes raskeveokimaksu) 1998. aastal ja vaid veokitele, mille kogukaal algab 12 tonnist. Rootsi on liitunud teemaksulepinguga, kuhu kuuluvad veel Taani, Belgia, Luksemburg ja Madalmaad – kui veoki eest on Rootsis aastane teemaks makstud, siis kehtib see ka kõigis teistes teemaksulepinguga liitunud maades. Maks on samas üsna krõbe (aastas 8729 – 11 366 Rootsi krooni ehk 937 – 1220 eurot) ja see sõltub auto telgede arvust. Võrdluseks, Eestis kehtestatud raskeveokimaksu maksimummäär on 930,40 eurot aastas (ca 8700 Rootsi krooni).

Samas Eestis makstakse raskeveokimaksu vaid siin registreeritud autode eest ja see seab Eesti transpordifirmad teistega võrreldes ebavõrdsesse seisu: Eesti firmad peavad Rootsi teedel sõites teemaksu maksma, Rootsis registreeritud veokite eest siin aga maksu ei võeta. Rootsis saavad välismaalased teemaksu maksta nii ühe päeva, nädala, kuu kui ka aasta kaupa. Oleks õiglane, kui Eestis maksustataks välismaal registreeritud veokeid samamoodi.

Uus maks uuele teele

Rootslastele on ebameeldiv hiljutine muudatus, et kui ehitatakse uus tee, siis selle eest võib ka sõiduautodelt teemaksu koguda. Kui tee on juba varem ehitatud maksumaksja rahaga, siis tagantjärgi ei ole Rootsis lubatud nendel teedel sõidu eest maksu kehtestada. Uutelt teedelt lubatakse seda korjama hakata ja see on tekitanud suure vastuseisu. Nimelt väidavad autoomanikud, et nende asi ei ole valla teedesse investeerida, see olgu valla mure ja tehtagu maksudest laekunud rahaga.

Peale selle on nii Göteborgis kui ka Stockholmis sisse seatud nn ülekoormatusmaks (trängselskatt), mis on üsna uus (Stockholmis alates aastast 2007 ja Göteborgis alates 2013) – selleks, et vähendada tööpäevadel neis linnades autode arvu. Ka sõiduautode eest makstakse seda maksu, mida tuleb maksta kell 06.00–18.29. Alates 2015. aasta jaanuarist võetakse seda maksu ka välismaal registreeritud autode eest. Maksta tuleb sõltuvalt kellaajast – kõige kallim on hommikusel ja õhtusel tipptunnil ja maksu makstakse vaid kesklinna piirkonda sissesõidul.

Sõiduautodele kehtib Rootsis automaks, millest teatud tingimustele vastavad uued keskkonnasõbralikud autod on esimesel viiel aastal vabastatud.

Rääkigem asjadest nende õigete nimedega – kui tahame teemaksu kehtestamisel eeskujuks võtta teised Euroopa Liidu maad, siis vaadakem enne, kas võrreldavad maksud on need, millest me räägime – üllatuseks võib selguda, et meil on analoogne maks ammu kehtestatud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt