- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
6 miljoni eest mõttetut aruandlust
Ettevõtjad leiavad, et soopõhiste andmete kogumine suurendab nende kulusid ja halduskoormust, kirjutab kaubandus-tööstus koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohustab tööandjaid koguma töötajate soopõhiseid andmeid. Kaubanduskoja arvutuste kohaselt suurendab uue määruse rakendamine ettevõtjate halduskoormust umbes 6 miljoni euro võrra aastas.
Põhikulu on seotud tööjõuga. Keskmiselt kulub igal organisatsioonil soopõhiste tööandmete kogumiseks 30 minutit iga kuu ehk 6 tundi aastas. Arvutuse aluseks võtsime keskmise töötunni kulu, mis on 9,20 eurot (statistikaameti andmetel 2014. aasta IV kvartali tööandja keskmine tööjõukulu tunnis). Statistikaameti andmetel kuulus statistilisse profiili 2013. aastal 112 760 ettevõtet.
Veelgi olulisem rahalisest mõjust on aga see, et eelnõus ei ole kaardistatud hetkeolukorda ehk seda, kas ja kuidas era- kui avalikus sektori tööandjad praegu seda ülesannet täna täidavad. Võimalik, et suurem osa tööandjaid kogub juba praegu teatud ulatuses soopõhiseid andmeid ja see on piisav soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Meie ettevõtluskeskkonda on toodud heaks näiteks, kus ei ole liigset bürokraatiat ega arulagedaid nõudeid. Kahjuks püütakse aga viimastel aastatel ettevõtjate õlule lisada aina uusi kohustusi. Kõnealune eelnõu tekitab järjekordselt küsimuse, miks ja kellele seda vaja on ja millist haigust soovitakse ravida.
Koda tegi ministeeriumile ettepaneku, et andmete kogumist võiks alustada pilootprojektiga mõnes avaliku sektori organisatsioonis või avalikus sektoris tervikuna. See annaks võimaluse hinnata, kui mahukas andmete kogumine oleks ning mida saaks nende tulemustega teha. Kui tulemus on positiivne, siis saame tõdeda, et riik näitas head eeskuju. Pealegi on avalik sektor ju oluline tööandja – umbes veerand kõikidest töökohtadest on avalikus sektoris.
Soolise võrdõiguslikkuse teadlikkust on vaja suurendada, kuid eelnõus välja toodud kohustused ei aita meid edasi. Pigem tekitab uus kohustus ettevõtjates trotsi ja seab võrdõiguslikkuse teema halba valgusesse.
Kahjuks ei ole eelnõu koostajatel erilist arusaamist Eesti majandusest ning ettevõtjatest. Keskmisel Eestis tegutseval ettevõtjal on 9 töötajat. Selliseid ettevõtteid on Eestis pea 90%. Neile sellise kohustuse seadmine on puhas halduskoormus ilma mingisuguse reaalse positiivse mõjuta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Lihtne on öelda, et koguge, pidage arvestust ja esitage. Kahjuks ei osata hinnata, miks uusi kohustusi vaja on ning mis on uuenduste mõju ettevõtetele.
Milliseid andmeid soovitakse tööandjatelt koguda:
nais- ja meestöötajate osakaal organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppide lõikes;
organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;
koolitustel osalemine;
Hetkel kuum
töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes;
tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes;
keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;
töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes;
eelmisel majandusaastal tööle kandideerinute ja tööle võetute sooline jaotus ametikohtade lõikes.
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele