6 miljoni eest mõttetut aruandlust

Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohustab tööandjaid koguma töötajate soopõhiseid andmeid. Kaubanduskoja arvutuste kohaselt suurendab uue määruse rakendamine ettevõtjate halduskoormust umbes 6 miljoni euro võrra aastas.

Põhikulu on seotud tööjõuga. Keskmiselt kulub igal organisatsioonil soopõhiste tööandmete kogumiseks 30 minutit iga kuu ehk 6 tundi aastas. Arvutuse aluseks võtsime keskmise töötunni kulu, mis on 9,20 eurot (statistikaameti andmetel 2014. aasta IV kvartali tööandja keskmine tööjõukulu tunnis). Statistikaameti andmetel kuulus statistilisse profiili 2013. aastal 112 760 ettevõtet.

Veelgi olulisem rahalisest mõjust on aga see, et eelnõus ei ole kaardistatud hetkeolukorda ehk seda, kas ja kuidas era- kui avalikus sektori tööandjad praegu seda ülesannet täna täidavad. Võimalik, et suurem osa tööandjaid kogub juba praegu teatud ulatuses soopõhiseid andmeid ja see on piisav soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Meie ettevõtluskeskkonda on toodud heaks näiteks, kus ei ole liigset bürokraatiat ega arulagedaid nõudeid. Kahjuks püütakse aga viimastel aastatel ettevõtjate õlule lisada aina uusi kohustusi. Kõnealune eelnõu tekitab järjekordselt küsimuse, miks ja kellele seda vaja on ja millist haigust soovitakse ravida.

Koda tegi ministeeriumile ettepaneku, et andmete kogumist võiks alustada pilootprojektiga mõnes avaliku sektori organisatsioonis või avalikus sektoris tervikuna. See annaks võimaluse hinnata, kui mahukas andmete kogumine oleks ning mida saaks nende tulemustega teha. Kui tulemus on positiivne, siis saame tõdeda, et riik näitas head eeskuju. Pealegi on avalik sektor ju oluline tööandja – umbes veerand kõikidest töökohtadest on avalikus sektoris.

Soolise võrdõiguslikkuse teadlikkust on vaja suurendada, kuid eelnõus välja toodud kohustused ei aita meid edasi. Pigem tekitab uus kohustus ettevõtjates trotsi ja seab võrdõiguslikkuse teema halba valgusesse.

Kahjuks ei ole eelnõu koostajatel erilist arusaamist Eesti majandusest ning ettevõtjatest. Keskmisel Eestis tegutseval ettevõtjal on 9 töötajat. Selliseid ettevõtteid on Eestis pea 90%. Neile sellise kohustuse seadmine on puhas halduskoormus ilma mingisuguse reaalse positiivse mõjuta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Lihtne on öelda, et koguge, pidage arvestust ja esitage. Kahjuks ei osata hinnata, miks uusi kohustusi vaja on ning mis on uuenduste mõju ettevõtetele.

nais- ja meestöötajate osakaal organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppide lõikes;

organisatsioonisisesed liikumised ametikohtade vahel;

koolitustel osalemine;

töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes;

tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes;

keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;

töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes;

eelmisel majandusaastal tööle kandideerinute ja tööle võetute sooline jaotus ametikohtade lõikes.