Kõige raskem oli inimestele öelda, et tööd enam pole
Tootmise korrigeerimine vastavalt turule on tegelikult tavaline äri osa, kirjutab Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimees Meelis Einstein.
Ka järgmised otsused vähendada kulusid ja koondada töötajaid olid protsessi loogiline jätk eesmärgiga firma jätkusuutlikkus säilitada.
Loomulikult oli kulude ja inimeste vähendamise plaani koostamine stressirohke, eri variantide läbitöötamine toimus jaanuaris-veebruaris ning märtsis oli meil teada, mida tarvis teha.
Kõige raskem oli teavitada inimesi, kellega olime aastakümneid koos töötanud, et kahjuks meil ei ole neile rohkem tööd pakkuda. Vähendasime koosseisu umbes 30 inimese võrra ja nendest läks aprillist koondamisele 20, teised lahkujad olid pensionärid ja tähtajalise lepinguga töötajad, kelle tööleping lõppes. Püüdsime lahkumiskompensatsioonidega heldemad olla, kui seadus nõuab, ning aitasime koostöös töötukassaga lahkujaid uutest võimalustest maksimaalselt informeerida.
Meie tootmismahtude vähendamine mõjutab ka meie alltöövõtjaid: Kunda Transi, Quant Estoniat, transpordifirmasid jt, kelle mahud samuti vähenevad.
Kogu loo taust on tegelikult Eesti raskema ja ressursimahuka tööstuse konkurentsivõime. Kui meie eksporditurul on kõik hästi, siis saab müüa küll, aga nii, kui mingil turul on tagasilöök, oleme kohe hädas ja kipume konkurentsist välja kukkuma. Sisendkulud on kogu aeg tõusnud ja käes kriitiline piir, kust alates neid ei saa müügihinnale lisada.
Murelikuks teeb, et riigi otseste ja kaudsete maksude koormus on kogu aeg kasvanud: erimärgistatud kütus on kadunud, nüüd lisandub kõrgem aktsiis, keskkonnatasud tõusevad igal aastal 5%, elekter on meil kallim kui Skandinaavias, meil on 40 tonni piirang teedel. Ettevõtted pingutavad pidevalt, et efektiivsemad olla, aga kui taustasüsteem seda ei toeta, võib ühel päeval ramm raugeda.
Kunda Nordic Tsement elab edasi ja on heas vormis, meil on tsemendi koduturg ning eksport Lätti ja Soome, samuti läheb hästi Kunda sadamal ja killustikuäris.