Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fikseerida või mitte, selles on küsimus

    Viljar ArakasFoto: Raul Mee

    EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas põhjendab, miks intresside fikseerimisega kõrvetada saanud EfTEN uuesti fikseerimise teele läks.

    EfTENi senise seitsmeaastase tegevusajaloo käigus oleme eri aegadel arutanud võimalikku ujuva intressimäära fikseerimist, kasutades selleks intressi-swap'i finantsinstrumenti. Arvamusi on olnud mitmesuguseid. Üks seisukoht teatab, et me oleme kinnisvaraäris, mitte intressiäris ehk tegeleme oma põhitööga, st jätame intresside üle muretsemise teistele. Samas: isegi tänases nullintressikeskkonnas on finantskulu meie igakuises kasumiaruandes suurim kulu. Teine, vastuargument, kõlab, et kui tihti on meie tulupool tänu pikaajalistele fikseeritud hinnaga üürilepingutele “lukus”, siis oleks ju mõttekas fikseerida ka kulupool intressi swap'i kaudu.
    Pangad sundisid fikseerima
    2007. aasta lõpus, eriti 2008. aasta alguses, kui kuue kuu Euribor rühkis pidevalt ülesmäge, asusid pangad laenusaajatele tungivalt soovitama (loe: nõudma), et intressid fikseeritaks. Nii oli ka EfTENi portfellis üks 2008. aastal võetud laen, milles me fikseerisime Euribori panga nõudel 5% tasemel viieks aastaks. Pärast Lehmani pankrotti 15. septembril 2008 hakkasid ujuvintressimäärad kivina kukkuma. Seega oli fikseerimine meile kahjulik.
    Pankade toonane suhtumine oli mõistetav – kui veel 2006. aasta alguses oli kuue kuu Euribor 2% juures, siis 2008. aasta sügiseks, vahetult Lehmani pankroti ajaks oli see näitaja järjest tõusnud 5%ni. 3% baasmäära tõus hakkas oluliselt survestama ettevõtete laenuteenindamise võimekust, rääkimata veel selleks ajaks Eesti majanduse kohale ilmunud masupilvedest. Kui Euribor hakkas hooga langema, kirusid paljud laenusaajad kõrgel tasemel fikseeritud intressimäärasid ja lubasid endale, et enam iial nad seda ei tee. Nii ka meie.
    Ometi oleme just äsja otsustanud ujuva intressiriski fikseerida, kasutades selleks seitsmeaastast intressi swap'i instrumenti. Kui vaadata korra laiemalt maailmas toimuvat, siis on selge, et kõik ootavad veel sellel aastal USA keskpangalt FEDilt intresside tõstmist. Otsust oodatakse juba septembrikuisel FEDi koosolekul. Sama surve all on ka G7 kiireimat majanduskasvu näitav Suurbritannia ehk Bank of England. Kui USAs lasti intressid 2008. aastal nulli, kus nad on tänaseni ja Euroopa Keskpanga vastav intressimäär on täna suisa miinuses – tasemel -0,2%, siis Bank of England'i kehtiv intressimäär on täna 0,5%.
    Keskpankade otsustav mõju
    Keskpankurid on kurikuulsad selle poolest, et nad on väga aeglased majanduse kasvades intresse tõstma, aga kriisi korral eriti kiired intresse langetama. Me mäletame Lehmani-järgse šoki raames maailma juhtivate keskpankade koordineeritud ning üheaegseid sekkumisi rahaturgude rahustamiseks. Intresside tõstmise olukorras on igaüks iseenda eest väljas.
    Aeglane intresside tõus loob majanduskasvu tingimustes rahaturgudel mullistusi, eeskätt vara hindades. Suurim pädev argument intressitõusu vastu on olematu inflatsioon. Euroopa Keskpank on ühe konkreetse mandaadiga keskpank – eesmärk on tagada euroala hindade stabiilsus, kus inflatsioon on 2% lähedal, pigem alla selle. Esimesel kümnel tegevusaastal õnnestus Euroopa Keskpangal hoida keskmine aastane inflatsioon suurepärasel 1,9% tasemel.
    USA FEDil on kaks mandaati – üks on inflatsiooni ohjeshoidmine, teine tööhõive. Kui vaadata viimaseid uudiseid USA tööturult, siis intresse peaks tõstma suisa kohe. Kui veel viis aastat tagasi maadles USA 10% tööpuudusega, siis tänaseks on see langenud 5,5% tasemel. Majandusteooria koolitundidest meenub, et 3% tööpuudus tähendab sisulist täistööhõivet, kuna igas ühiskonnas on neid, kes ei soovi kunagi tööd teha.
    Peamine vastuargument intressimäärade tõstmiseks on nii siin- kui sealpool Altandi ookeani olematu inflatsioon. Või suisa majandust pärssiv deflatsioon. Kogu keskpankurite null intressipoliitika ja rahatrükkimise taustal pole inflatsioonimäära nullist kõrgemale eriti saadud. Ehk rahapoliitilised otsused ei ole jõudnud oodatud kujul reaalmajandusse. Tegemist on fenomeniga, mille uurimine võimaldab tulevikus kaitsta mitmeid doktorikraade. Samas on see tänane objektiivne tegelikkus.
    Intressitõus tuleb 
    Siiski on põhjust arvata, et inflatsiooni tõus (me loomulikult ei räägi kõrgetest inflatsioonimäärast, vaid kõigest 1-2% aastase inflatsiooni juurde naasmisest) ei ole mägede taga. Kui näiteks vaadata Euroopa Keskpanga laia ehk M3 rahaagregaadi dünaamikat, siis on selge, et Euroopa Keskpank teeb omalt poolt kõik, et raha ringluskiirust suurendada ja see läbi deflatsiooniline surve eurotsoonis lõpetada. Viimase aja statistika viitab, et keskpanga ponnistusi on saatmas mõningane edu – kui veel märtsis oli eurotsoon -0,1% deflatsioonis, siis juunis 0,2% inflatsiooni juures. Muutused on väikesed, aga siiski olemas. Nii kitsas rahaagregaat M1 kui ka lai M3 on 2015. aastal olnud üle aastate väga korralikus kasvus. Kõik viitab sellele, et varsti näeme ka euroalas inflatsiooni suurenemist. Nii uskumatu, kui see täna ka ei tundu.
    Makroökonoomika tundidest on meil teada rahapakkumise, raha ringluskiiruse ning inflatsiooni omavaheline seos (MV = PQ kus M on rahapakkumine, V raha ringluskiirus, P hinnatase ja Q kogus ehk reaal-SKT) – rahapakkumise oluline suurendamine viib lõpuks inflatsioonilise keskkonnani. Isegi kui me seda hetkel veel reaalmajanduses ei näe.
    Keskpankade otsustav mõju
    Keskpankurid väärivad tegelikkuses palju rohkem tähelepanu, kui seni on neile osaks saanud. Keskpankurite kaudne majanduslik võim on viimase dekaadiga olulisel määral suurenenud. Isikutena on nad oma hillitsetud, majandusteoreetilise akadeemilise taustaga selgelt vaoshoitumad kui täitevvõimu teostavad poliitpoptähed. Nad on kogumina meedia jaoks kordades igavamad kui näiteks Yanis Varoufakis.
    Valitsused on hädas oma nelja-aastaste valimistsüklite, katkematu ihalusega olla populaarne ning kolossaalse riigivõlaga. OECD kohaselt on aastail 2007–2013 OECD liikmesriikide valitsuste võlatase kasvanud 34,7%. Kiirem inflatsioon tähendab ka valitsustele suurenevaid kulusid riigivõla teenindamiseks. Seega ei öelda asjatult, et keskpankurid on tänases keskkonnas universumi tegelikud isandad, kes pigem hoiavad varju.
    Keskpangad on muide meil suhteliselt uus nähtus. FED nägi ilmavalgust natuke enam kui sajand tagasi – aastal 1913. Euroopa Keskpank eostati Maastrichti kokkulepete raames 1991. aastal, kuid tegelik sünd lasi ennast 8 aastat oodata. Tegevust alustati 1. jaanuaril 1999 kui käibele võeti euro.
    Tulles globaaltasandilt EfTENi mikro-, õigemini nanotasandi juurde, siis meis on kujunenud arvamus, et lähiajal võib oodata intressimäärade liikumises trendimuutust. On ajalooline tõsisasi, et maailma neljast kõige olulisemast keskpangast (USA, UK, Jaapan ja Euroopa) on suunanäitaja vaieldamatult USA. Seega, kui USA FED asub sel sügisel intresse tõstma, ootab sama saatus aasta või paari perspektiivis ees ka Euroopat.
    Kui tänased 0-intressimäärad tunduvad juba paljudele kui elementaarne inimõigus ning igavesti jääv “uus normaalsus”, siis tasub siiski korra vaadata üle õla lähiajalukku. Ajalugu ei ole kunagi ideaalne teejuht tulevikku, kuid ajalugu on oleviku lahutamatu osa. Kuue kuu Euribor on 1999–2009 kõikunud vahemikus 2–5%. Tänane vastav tase on olematu 0,05%. Seitsmeaastast intressi swap'i pakutakse vahemikku 0,6–0,7%. Seega, kui kaaluda tõenäosust, et mis on suurem risk, et kas järgmise seitsme aasta jooksul intressid jätkavad langemist või hakkavad tõusma, siis panustaks selgelt viimasele.
    Miks just  seitse aastat?
    Me ei eelda, et Euroopa intressimäärad tõuseksid lähima paari aasta perspektiivis. Eriti kui Euroopa Keskpank jätkab samal ajal oma rahatrükiprogrammiga. Samas, perioodil 3-5 aastat alates tänasest võivad aset leida olulised muutused. Kui intresse fikseerida, siis pigem pikemaks perioodiks kui lühemaks. Meie maitse jaoks on kümneaastase ja seitsmeaastase intressimäära swap'i spread ehk maakeeli erinevus juba liiga suur; eelistasime seitset aastat kümnele. Võib-olla kunagi kahetseme seda, eks elu näitab.
    Tulevikku ennustada ei oska meist keegi, ja seda me ei püüa ka teha. Me vaatame asja nii, et ostsime endale kindlustuse intressikulude kasvu katmiseks. Nagu auto- ja kodukindlustuse puhul tihti juhtub, et kindlustust maksad, aga vaja seda ei lähe. Samas, kui vaja läheb, siis on väga hea teadmine, et kaitse on olemas.
    Allikas: EfTEN Capitali blogi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Textmagicu juht lükkab ümber väite, et väljamakse tehakse IPOga kaastatud rahast
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.