Hiina võib ohustada Eesti majanduskasvu

Hiina majanduskasvu aeglustumine koos nõudluse vähenemisega on alandanud maailmaturul toorainehindu. Esmaspäevane aktsiaturu langus ei suurendanud mitte ainult Hiina, vaid kogu maailma nõudluse vähenemise riske, mis viis naftahinnad 6,5 aasta madalaimale tasemele. Niikaua, kui selline risk püsib, mõjutab see ka maailmaturul naftahindasid. Madalam naftahind aga teatavasti toetab tarbimist ja alandab ettevõtete sisendikulusid nii Eestis kui maailmamajanduses. Samas nõrgestab madalam naftahind rubla kurssi ning võib lükata edasi Venemaa taastumise majandusraskustest, millel on omakorda negatiivne mõju Eesti reaalmajandusele.

Ebakindlus on suur

Hiina aktsiaturgude languse lühiajaline ja otsene mõju Hiina ja maailma majandusele on suhteliselt tagasihoidlik. Küll aga ei maksa alahinnata ebakindluse suurenemist, mis võib pidurdada investeerimisotsuseid ning seeläbi ka majanduskasvu maailmas. Kui nõudlus Hiinas peaks langema oodatust rohkem, oleks sellel kahtlemata negatiivne mõju maailma majanduskasvule. Kaupade eksport Hiinasse moodustab Eesti selle aasta kaupade ekspordist vaid 1,2% ning meie portfelli- ja otsesed välisinvesteeringud Hiinasse on marginaalsed. Seega on Eestile Hiinas toimuva otsene mõju küll tagasihoidlik, kuid üldise fooni halvenemisega võib see nõrgestada meie majanduskasvu väljavaateid.

Esmaspäevase aktsiaturgude languse üheks nüansiks oli ka USA Föderaalreservi võimalik baasintressimäärade tõstmine. Sel võib olla negatiivne mõju arenevate turgude, sealhulgas Hiina majandusele. Seetõttu on tõenäosus, et Föderaalreserv juba septembris intresse tõstab, nüüd vähenenud. Intressimäära tõstmise edasilükkamine oleks turusentimendile tõenäoliselt positiivne, eriti arenevatel turgudel. Intressimääradele Euroopas avaldaks Föderaalreservi rahapoliitika rangemaks muutmine tagasihoidlikku mõju senikaua, kui EKP jätkab varaostuprogrammiga.