Taavi Pertman • 14. september 2015 • 4 min
Jaga lugu:

Kuidas osta rohkem õnne?

Väikeinvestor ja RahaFoorumi finantsblogi pidav Taavi Pertman.
Väikeinvestor ja RahaFoorumi finantsblogi pidav Taavi Pertman.  Foto: Meeli Küttim

Kui sa teeniksid kaks korda rohkem, siis sa ei oleks sellest kohe kindlasti mitte kaks korda õnnelikum, leiab väikeinvestor ja RahaFoorumi finantsblogi pidav Taavi Pertman.

Esimesed kuud teeks see positiivne uudis su elu rõõmsamaks küll, kuid algse eufooria möödudes läheks elu täpselt vanaviisi edasi.

Uurimused on näidanud, et kui panna meid rahast kasvõi ainult mõtlema, muutume isekamaks. Materialistliku maailmavaatega inimesed on ka suurema tõenäosusega depressiivsemad ja oma eluga vähem rahul. Samal ajal aga võime lugeda, kuidas maailma rikkamad inimesed nagu Bill Gates ja Warren Buffett annetavad suurema osa oma varandusest heategevuseks ega tundu seejuures just väga isekad olevat.

Viga on suhtumises ja raha kasutamise viisis. Me ei ole eriti osavad hindama seda, kuidas mingi tulevikusündmus meie õnnelikkust muudab. Lühiajalist mõju suudame enam-vähem ehk isegi hinnata, aga pikaajalise mõjuga paneme ikka üsna puusse. Rohkema raha mõju hindamine on üks neist kohtadest. Ühest küljest viib see selleni, et me püüame järjest rohkem teenida, sest meil on arvamus, et rohkem raha teeb meid õnnelikumaks. Teisest küljest aga tähendab see, et me kasutame oma raha viisidel, mis meie õnnelikkust ei mõjuta, teevad seda lühiajaliselt või hoopis teevad meid õnnetumaks.

Kas õnne saab ikkagi osta?

Õnneks on teadlased nagu Elizabeth Dunn, Michael Norton ja paljud teised seda uurinud ja üsna huvitavaid avastusi teinud, mis võiksid aidata meil oma raha efektiivsemalt kasutada.

Näiteks, kas sa oled mõtelnud, et su elu oleks parem, kui elaksid oma praegusest kodust suuremas korteris/majas? Äkki võiks seal olla isegi bassein, mullivann või saun? Vahest on sul isegi nimekiri muudest vajalikest lukselementidest juba peas olemas? Kui sul pole, siis kindlasti tead kedagi, kel on.

Nii kurb või rõõmus uudis, kui see ka pole, siis tuleb välja, et kodu olemasolu mõjutab küll õnnelikkust (kodutuna on elu ikka raskem), aga see mõju lõpeb umbes sealmaal, kus naabrid sinu elu ei sega, lagi ei leki, sa läbi põranda alumisele naabrile kaela ei vaju ja seinad püsivad kindlalt püsti.

Kui oma kodu on tavaliselt enamiku inimeste jaoks elu suurim ost, siis teisel kohal on tihtipeale auto. Küll aga ei maksa heituda, kui oled üks neist, kes omale kallima auto on soetanud. See võib siiski olla ka rahulolu kohast mõistlik investeering, kuid selleks tuleb sul aeg-ajalt teha vähemalt ühte neist kahest asjast. Esiteks, teha autoga lõbusõite ehk niisama ringi sõita. Miks mitte ilusa ilmaga mõnda RMK grillimiskohta minna? Teiseks, endale teadlikult meelde tuletada oma auto positiivseid omadusi, mis teevad selle paremaks kui mõni odavam mudel.

Paraku jällegi suurem osa autoomanikest seda ei tee, harjuvad oma autoga lihtsalt ära ja on taas rahulolu seisukohalt raha raisku lasknud.

Pärast kodu ostu tundub peaaegu nagu kohustus sinna üks televiisor soetada. Meie kodus sellist asja ei ole ja tõenäoliselt ka ei tule kunagi, sest pole lihtsalt kedagi, kes seda vaataks. Teadlased on jõudnud huvitavate tulemusteni: mida kallima teleri ostad, seda rohkem seda vaatad. Samal ajal aga teleri vaatamine pigem vähendab eluga rahulolu.

Soe soovitus: pane teler kinni, müü maha või kingi kellelegi ning tee midagi paremat. Loe raamatut, alusta lõpuks selle projektiga, millest viimased viis aastat rääkinud oled, aga ajapuuduse tõttu kuidagi tegema pole jõudnud, või mine jaluta õues, kui ilm lubab.

Osta kogemust

Kui vaadata, millised ostud õnnelikkust ja eluga rahulolu suurendavad, siis asju ja kogemusi võrreldes ei ole asjadel isegi lootust.

Siin on siiski üks erand. Kui sa ostad n-ö kogemuslikke asju ehk midagi sellist, mis võimaldab sul ennast arendada või aitab sul edaspidi luua kogemusi, siis need on õnnelikkuse seisukohast kogemustega võrdväärsed. Siia võiks kuuluda näiteks kitarr (eeldusel, et sa seda mängima hakkad), mõni hea raamat või põnev lauamäng. Meie televiisori arvel säästetud raha kulub ilmselt selle viimase alla.

Tõelised edusammud õnnelikkuse suunas tulevad juba siis, kui hakkad oma raha kasutama teiste hüvanguks. Sa ei pea loobuma 90% oma varast, nagu mõni eespool mainitud eeskuju, aga isegi väike heategu mõjutab meie õnnelikkust tunduvalt rohkem, kui arvatagi oskad.

Rahasumma ei olegi oluline. Isegi see pole väga oluline, kui palju see heategu reaalselt teist inimest aitab. Olenemata riigist või heategija finantsseisust, on alati mõju õnnelikkusele tuntav. Kui seda mõju võrrelda, siis heategevuseks annetamine suurendab õnnelikkust umbes sama palju kui sissetulekute kahekordistumine. Kuigi alguses mainisin, et sissetuleku kasv õnnetunnet väga palju ei suurenda, siis mitmele inimesele kasvõi paari euro eest head teha on tunduvalt lihtsam, kui oma sissetulekut korduvalt kahekordistada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt