Fredy-Edwin Esse • 9. oktoober 2015 kell 5:45

Lühendame tööpäeva kuuele tunnile

Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse.  Foto: Raul Mee

Eesti võiks järgida Rootsi samme ja lühendada töönädalat, leiab Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edwin Esse.

Mõni nädal tagasi kirjutas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kuidas Eesti peaks täiskohaga töötajate aastast puhkust vähendama 14 päevale. Ma teen ettepaneku võtta Rootsilt eeskuju ja hoopis vähendada töötunde päevas kaheksalt kuuele.

Rootsi liigub praegu kuuetunnise tööpäeva suunas ning riigis on kohti, mis on seda mudelit kasutanud juba alates 1980. aastatest. Seni pole ükski seotud osapool väitnud, et see oleks halb või kahjulik, vastupidi – kõigile see meeldib, isegi tööandjatele!

Majanduskasv on kõrvalprodukt

Mind häirib järjest enam fakt, kuidas Eestis nähakse majanduskasvu nagu mingit püha graali, mille järel tuleb joosta. See on justkui eesmärk iseeneses, kuigi peaks olema vaid kõrvalprodukt meie igapäevastele tegemistele. Riigi arendamiseks ja kogu ühiskonna heaolu suurendamiseks peame kandma suuremaid ja inimlikemaid väärtusi kui lihtsalt mingi majanduskasvu näitav number.

Mis aga juhtuks, kui Eesti teeks sammu hoopis kuuetunnise tööpäeva poole? Esmalt ma ütlen ära, et selle mõju veel uuritakse ning vara on teha põhjapanevaid järeldusi, kuid esimesed vastukajad Rootsist soosivad lühemat töönädalat.

Tööandjatele on ilmselt kõige hirmutavam, et nad peavad maksma sama raha vähema aja eest. See tähendab, et suure tõenäosusega tuleb inimesi juurde palgata. Hea näide on Göteborgis asuvad Toyota teeninduskeskused, mis läksid üle kuuetunnisele töönädalale 13 aastat tagasi. Direktor Martin Bancki sõnul olid kliendid enne muudatust rahulolematud pikkade ooteaegadega ning töötajad stressis ning tegid vigu.

Banck otsustas 7st 16ni tööaja asemel panna inimesed töötama kahes vahetuses - 6st 12ni ja 12st 18ni. Tööpause vähendati ja lühendati. Tulemus? Töötajad tunnevad end paremini, klientide rahulolu on suurenenud, kaadrivoolavus vähenenud ning uusi inimesi on kergem palgata. Kõigele lisaks on inimeste tööle ja koju sõitmise aeg vähenenud, seadmeid kasutatakse efektiivsemalt, kapitalikulud on madalamad ning kasum on suurenenud.

Tõhusus paraneb

Kuna kuuetunnine tööpäev innustab tööandjaid rohkem inimesi palkama, väheneb riigis tööpuudus, valitsus peab maksma vähem töötuabirahasid, maksutulu kasvab ning üldine heaolu suureneb. Lisaks on senised uuringud näidanud, et inimesed muutuvad produktiivsemaks ning suudavad enamikel juhtudel sama töö ka kuue tunniga ära teha. Nad on tööd tehes keskendunumad ning õnnelikumad.

Vähem tööl olemist tähendab ka paremat tasakaalu töö ja eraelu vahel ning ka siin on uuringud näidanud, et inimeste tervis paraneb. Augustis avalikustatud uuring, milles jälgiti üle 600 000 inimest USAs, Euroopas ja Austraalias kaheksa ja pool aastat, tõi välja, kuidas 55 tundi nädalas töötavatel inimestel on 33% suurem tõenäosus saada insult. Nädalas 49 tundi töötamine on sama uuringu kohaselt seotud kehvema vaimse tervisega, eriti naistel.

Eesti jaoks on probleem selles, et rahvastik vananeb ja pensioniiga tõuseb tulevikus veelgi või kaob sootuks. 27aastaselt olen ma praegu peaaegu veendunud, et minul enam sellist asja nagu pension ei olegi. Vältides inimeste ületöötamist, mille tagajärjel nad jäävad vigaseks või surevad, eemaldame tohutuid pingeid Eesti tervishoiusüsteemilt ning suurendame meie elanike tervelt elatud aastate arvu - üks arenenud maailma olulisi näitajaid.

Rootsist selgub, et võrreldes 1970. aastatega on produktiivsus kahekordistunud. Kui see on Rootsis kahekordistunud, mõelge, mitu korda see veel Eestis on kasvanud. Efektiivsus on oluline tegur selle kõige hindamisel ja tööandjad peaksid oma analüüsis mõistma, et lihtsalt rohkem töötades ei pruugi rohkem saavutada.

Erandid idufirmadele

Ma kindlasti ei propageeri igal alal kuuetunnise tööpäeva rakendamist. Näiteks idufirmadele pole mõtet panna päitseid pähe ja keelata neil oma potentsiaali saavutamast. Enamik idufirmade töötajaid on niikuinii 20ndates eluaastates, ilma abikaasa ja lasteta, ning peavadki noorena edasi rühkima. Suur hulk ülejäänud tööealisest elanikkonnast aga ei tööta idufirmades või on vanemad pereinimesed.

Hetkel kuum