Kingime igale pagulasele korteri

Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et juba kuid arutatakse avalikult, kuhu ehitada uusi hooneid, et ära paigutada sadu ja võib-olla tuhandeid põgenikke. Me räägime sellest, kui suured kulutused nendega kaasnevad, mis tuleb teha tänaste kodanike arvel. Kuid me ei püüagi kasutada ära ressursse, mis meil on juba olemas. Inimesel peaks olema võimalik kinnisvarast kohaliku omavalitsuse või riigi kasuks tasuta loobuda, kui ta seda omada ei soovi. Viimased aga saaksid olulisi investeeringuid tegemata või suhteliselt vähese kuluga asustada korterid abivajajatega, nt pagulastega. Kuna ressursid on laiali üle Eesti, siis laheneb ka mitmeid teisi probleeme, alates täiendavate töökäte vajadusest ja lõpetades getostumise vältimisega.

Äris on laiemas plaanis kõige edukamad need, kes oskavad kasutada ära tekkinud võimalusi. Ostavad või müüvad õigel ajal – kui teised seda ei tee või ei saa teha.

Eesti ettevõtted ei tee ega saagi teha poliitikat, kuid paljud neist on aegade jooksul eri poliitilisi ja majanduslikke segadusi suure hoolega ära kasutanud. Ja olnud edukad. Sarnast võimalusiotsivat ja raamidest väljamõtlevat suhtumist vajavad ka meie kohalikud omavalitsused ning Eesti riik tervikuna.

Me oleme valinud: pagulased

Ühest küljest on tore, et Eesti valitsus “võitleb” Brüsselis meie õiguste eest ning lähtub “rahva tahtest” (ülemäära) pagulasi Eestisse mitte lasta. Teisest küljest on haritud inimesele selge – valik on juba ammu tehtud. Olla Euroopaga, mis tähendab aidata kriiside lahendamisele kaasa ning otsida oma võimaluste piires positiivseid, ühiskonna põhiväärtusi toetavaid lahendusi.

Meile ei piisa sellest, et Eesti ettevõtteid suunatakse otsima üksnes ekspordivõimalusi – püstitama tara Ungaris või rajama pagulastele linnakuid Saksamaal. Riik peaks mõtlema läbi mehhanismid ja vajadusel muutma ka seadusi, mis võiks panna kohalikud omavalitsused tegutsema suunas, mis tekkinud probleemide lahendamisele kaasa aitaksid. Vaja on hooba, mis võtaks tühjalt seisvad korterid ja majad kasutusele ning annaks abivajajatele võimaluse meie ühiskonda integreeruda. Uus kodu võiks olla esimene ja suur samm.

Kokkulepitud hulk pagulasi tuleb vastu võtta ja abistada neid uue elu alustamisel. Ehitusettevõtted peaksid olema õnnelikud järjekordse paisuva suurprojekti tuleku puhul – võimalus ehitada sadu uusi kortereid, nagu omal ajal ehitati 100 000 tulija tarbeks Lasnamäele, on ju vägev. Pikemalt aru pidades aga mõistad, et mõtlematult tulekahju kustutama asudes võib leek hoopis suuremaks paisuda ning muresid juurde tekkida. Pealegi tuleb uueks ehituseks raha otsides võtta seda kellegi arvel, mistõttu juurde ei tule midagi. Klassika.

Võimalus ja oht