Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kingime igale pagulasele korteri

    Jaano VinkFoto: Andres Haabu

    Anname igale pagulasele tasuta või sümboolse tasu eest korteri – selle kordategamine võiks olla nende esimene töö, paneb ette Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink.

    Mul on hea sõber, kes päris vanavanematelt Kagu-Eesti väikelinna paneelmajas korraliku kahetoalise möbleeritud korteri. Tal ei ole seda vaja, sest elu on paika loksunud Tallinnas. Asjaga tegelema asudes selgus, et seda ei ole võimalik müüa. Keegi ei osta, sest linnakesest elanikud pigem lahkuvad. Aga kulud on peal, sest mõistliku inimesena kütte jms eest maksmata ei jäta. Ning veel hullem, vaatamata tehtud katsetele ei ole omandist võimalik ka tasuta loobuda. Näiteks loovutada omavalitsusele, et anda neile, kes vajaksid. Valus. Millegipärast olen kindel, et tema pole ainuke, kes niisuguse väljakutsega silmitsi seisab.
    Kinnisvarast peaks saama loobuda
    Kohalik omavalitsus pärib vara, kui inimesel ei ole pärijaid. Kuid kui võtad pärandi juba vastu, siis ei saagi sa sellest enam (enne surma) loobuda. Eestis ei ole võimalik kinnisvara heast tahtest ära anda, kui me seda ei vaja ega kasuta. Samas on nimetatud väikelinn üks paljudest kohtadest Eestis, kus toimub samal ajal mahajäetud ja kasutuskõlbmatuks muutunud hoonete lammutamine.
    Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et juba kuid arutatakse avalikult, kuhu ehitada uusi hooneid, et ära paigutada sadu ja võib-olla tuhandeid põgenikke. Me räägime sellest, kui suured kulutused nendega kaasnevad, mis tuleb teha tänaste kodanike arvel. Kuid me ei püüagi kasutada ära ressursse, mis meil on juba olemas. Inimesel peaks olema võimalik kinnisvarast kohaliku omavalitsuse või riigi kasuks tasuta loobuda, kui ta seda omada ei soovi. Viimased aga saaksid olulisi investeeringuid tegemata või suhteliselt vähese kuluga asustada korterid abivajajatega, nt pagulastega. Kuna ressursid on laiali üle Eesti, siis laheneb ka mitmeid teisi probleeme, alates täiendavate töökäte vajadusest ja lõpetades getostumise vältimisega.
    Äris on laiemas plaanis kõige edukamad need, kes oskavad kasutada ära tekkinud võimalusi. Ostavad või müüvad õigel ajal – kui teised seda ei tee või ei saa teha.
    Eesti ettevõtted ei tee ega saagi teha poliitikat, kuid paljud neist on aegade jooksul eri poliitilisi ja majanduslikke segadusi suure hoolega ära kasutanud. Ja olnud edukad. Sarnast võimalusiotsivat ja raamidest väljamõtlevat suhtumist vajavad ka meie kohalikud omavalitsused ning Eesti riik tervikuna.
    Me oleme valinud: pagulased
    Ühest küljest on tore, et Eesti valitsus “võitleb” Brüsselis meie õiguste eest ning lähtub “rahva tahtest” (ülemäära) pagulasi Eestisse mitte lasta. Teisest küljest on haritud inimesele selge – valik on juba ammu tehtud. Olla Euroopaga, mis tähendab aidata kriiside lahendamisele kaasa ning otsida oma võimaluste piires positiivseid, ühiskonna põhiväärtusi toetavaid lahendusi.
    Meile ei piisa sellest, et Eesti ettevõtteid suunatakse otsima üksnes ekspordivõimalusi – püstitama tara Ungaris või rajama pagulastele linnakuid Saksamaal. Riik peaks mõtlema läbi mehhanismid ja vajadusel muutma ka seadusi, mis võiks panna kohalikud omavalitsused tegutsema suunas, mis tekkinud probleemide lahendamisele kaasa aitaksid. Vaja on hooba, mis võtaks tühjalt seisvad korterid ja majad kasutusele ning annaks abivajajatele võimaluse meie ühiskonda integreeruda. Uus kodu võiks olla esimene ja suur samm.
    Kokkulepitud hulk pagulasi tuleb vastu võtta ja abistada neid uue elu alustamisel. Ehitusettevõtted peaksid olema õnnelikud järjekordse paisuva suurprojekti tuleku puhul – võimalus ehitada sadu uusi kortereid, nagu omal ajal ehitati 100 000 tulija tarbeks Lasnamäele, on ju vägev. Pikemalt aru pidades aga mõistad, et mõtlematult tulekahju kustutama asudes võib leek hoopis suuremaks paisuda ning muresid juurde tekkida. Pealegi tuleb uueks ehituseks raha otsides võtta seda kellegi arvel, mistõttu juurde ei tule midagi. Klassika.
    Võimalus ja oht
    Eestis on järjest moodsam muudkui arutada, kuidas asjad võiksid olla, ning järjest vähem näeme tegutsemisjulgust ilma hirmuta eksida. Loomulikult on pagulased nii võimalus kui ka oht. Eeldades, et valitsus suudab sõeluda tulijate hulgast välja need, kes tõesti on pagemas viletsuse ja vägivalla eest, näeme, et pikemaajalises perspektiivis hoogustavad põgenikud uue elu otsinguil meie tarbimist, elavdavad tööjõuturgu ja avardavad kohalikku maailmapilti. Riskid loomulikult jäävad, kuid nendega tulebki hakata kohe ja teadlikult tegelema, et igal juhul vähem või rohkem avalduv mõju oleks väiksem ning piiritletav.
    Üle 40 000 eestlasest majanduspagulase on viimastel kümnenditelt ergutanud Soome majandust oluliselt. Kahjuks on nende hulgas olnud ka lihtsalt laiskvorste ja pätte, kellega naabrid peavad paratamatult tegelema. Kuid hea kaalub kindlasti üles halva, soomlased on pigem võitnud kui kaotanud. On paratamatu, et mõningad rahvusvahelised trendid mõjutavad meid väga, samal ajal kui meie neid mõjutada ei suuda. Aastaid oleme olnud üleolevad, et eestlased Soome pagevad, mõeldes – küll tulevad tagasi. Nüüd hakkab meile kohale jõudma, et minejate lapsed on muutunud või muutumas soomlasteks, me oleme nendest ilma. Lõplikult. Kuid kõige rohkem on Eestil mõistlikuks arenguks vaja töökaid inimesi. Juurde. Ikka üsna palju juurde.
    Nagu väikese Kagu-Eesti väikelinna kogemus näitab, ei peaks me uutele eestimaalastele isegi midagi ehitama. Anname igale pagulasele tasuta (või sümboolse tasu eest) korteri – remontigu ise, see võiks olla nende esimene töö. Ja kui inimesel on siin oma kodu, siis miks ei peaks ta austama ja armastama uut kodumaad. Kas me ise tahame pidevas eksimishirmus elada väikses, saamatus, kõigega rahulolematus ja võimalusi käestlaskvas Eestis? Mina ei taha!
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.